Ilusat värsket aastakest!

Nõnda virk kui möödunud jõulude eel, pole ma iial olnud. Aga kingid voorisid kodust nii minema, et fotosüüdistust ei jäänudki. Tühja sellest, peaasi, et mul sai tegemisest ja loodetavasti saajatel veiksest kingist hää meel.
Värskel aastal nopin tehtu tihedamini kokku ja pildistan üles. Muidu kaob endalgi järg ära, mis tehtud ja millal.

Läinud aasta lõpuotsas nuputasin endale ühe mütsi. Ikka roosakirju, kuidas siis muidu


Lõng Novita Rose Mohair, varras nr 3. Inspiratsioon nupuvõlur Marult

Kirke sai endale popid Buffini-papukesed. Pildil tudub ta vanaema süles.

Lõng Titan Wool Winner, varras nr 2.

Värskeid mõtteid ja palju toredat kõigile, eks!

Roosa on vaataja silmades

ehk et taas ühed kindad. Põimitud kokku kolm erinevat lõngaotsa põhjatust lõngakirstust ja veidi lõheroosat paelakest ja tsutike pärleid.

Kärutamiskäpikud

Otse loomulikult roosakirjud


Kinnastesse sai kootud kokku neli erinevat lõnga, millest kõigist olid jupikesed järel. Kudumise põhjus: lootus, et kord saabub ka tali meite maale ning kui siis Kirkega õue kärutama minna, ei tohi mammi sõrmed ometi külmetada.

Tuu lats om ilo peräst




Jah. Siit blogist leiab edaspidi mõõdutundetult ohtralt roosat

Veidu käsitööd ikke ka

Vaikus blogis ei tähenda, et ma koheüldse miskit ei nikerdaks. Ikka nikerdan. Näiteks voolin fimost nööpe. Siukseid ilusaid ja roosasid, mis passivad hästi kampsiku ette käima.


Või siis punun kingiks kindaid. Näiteks selliseid.


Ühtlasi tuleb märkida, et laiendasin juba jupp aega tagasi veidi oma n-ö elamist: tegin endale jutublogi. Link on siin samas vasakul veerus rõemsalt olemas.

Päikest!