VEEL PAAR PUNAST TÖÖD!

Need Avastaja südamepajalapid on väga mugavad, kuid kantimine võtab veits rohkem aega. Seekord panin järjest nööpnõeltega kinni, et ühtlane jääks see kant.



Aga valmis nad said.



Ja see ilus, AstraC-lt saadud ruuduline kummiga pael, sai ka kenasti kasutatud. Jagus milli pealt mõlemale pajalapile.



Ning üks punane lõksukott valmis ka. Seekord kaunistuseks süda.



Koos ka kenasti tuules lehvimas.



Nüüd ei oskagi öelda mida veel kohe teha. Punaseid on lõpetada küll, kuid eks näis. Vaja ehk veidi jälle neid ribasid tuuseldada ja tuulutada. Tuleb ehk mingit mõttekildu.

KOSMEETIKAKOTIKE!

Ikka punane.
See tassikujuline kotike on mind pikka aega köitnud, kuid tegemine ikka viibinud. Pole nagu julgust olnud proovida. Aga nüüd neid punaseid tükke lõikudes, kohe nagu isutas teha. Tükid said valmis, kokkuõmblemine vajas taas hoogu.
Eile tundsin, et aeg on käes ja tegin ta õhtul valmis.
Sang sai veidi pikem kui tarvis olnuks- ehk siis millalgi õiges mõõdus ka.



Tikkimismasinat pole ja vabas vormis tähti masina all tehes, tuli teisest e- st a. Nii jäigi.
Kõrgus kotil: 14 cm
Laius: 16 cm.



Viimane riba seda ilupaela sai ka koha. Muide see kunagi Viljandi kaubamajast ostetud.
Ja alumine osa selline veidi veniv puuvillane kangas. Mummuline.



Vooder on käsitsi kinnitatud.



Tagune ühtlene punane.



Vat selline tore töö oli. Ise päris rahul.



Ning punaseid töid veel tulemas. Vaja ju ikka lõpetada. Sai neid ju usinalt lõikuda ja mõned pajalapid juba suvest kokkuaetud. Ootavad paksu voodrit.
Kohtumisteni taas.

LÕKSUKOTT!

Enne kui uute punaste töödega jätkata, lõpetasin suvel alustatud lõksukoti.
Kaunistuse pits taas mehe õelt saadud. Kuna neid pitse hakkab nappima, siis see kord tegin pitsi kitsamaks, et veel mõni kotike saaks kaunistuse.



Ja välguga siseruumides ka. Materjal selline stret˛, puuvillane. Kott võib vihmaga õue ununeda, ei vaja triikimist.

PUNASED PAJALAPID!

Kasutasin ära kõik väikesed ribad ja kolmnurgad. Mõõtudeks on 21 x 21 cm.



Keskel roosiga riie.



Teised on erinevatest, punastes toonides lapid kokku õmmeldud.



Kaunist sügise algust.

SÜGISVÄRVIDESSE PUNASEID TÖID!

Olen siin usinalt õhtuti lappe lõikunud. Ja, et neisse mitte uppuda ning unustada mida neist teha, siis tasa-targu ka veidi õmmelnud.
Esiteks veidi suurem kosmeetikakott.



Sees käsitsi kinnitatud helepunane siidist vooder.



"Hiire" pajalapid.



Koos ka.



Ja isetegijate sünnipäevaks suured õnnitlused. Head pidutuju! Ise kahjuks kodus tõbine. Õnnestus mingi viirus hankida.



Ühed pajalapid veel valmis, kuid pildid tegemata.

PÕLL!

Veel üks katsetus põllede vallas.
Ka sellega pole päris rahul. Kuid kui ei proovi, ei saagi teada mis viga on. Kuna linki ei näita, siis panin pildi Neti avarustest.



Minu oma selline.



Originaal lõikeid muidugi pole. Kuid selle, pildil oleva lõike suurendamisel, jäi taskule pisut vähe ruumi.



Uute katsetusteni jälle!

TK VINTAGE

Kui see tore koostegemine välja kuulutati, siis kohe tekkis soov kaas lüüa. Aga viivitasin, sest enne tuli mõtet veidi proovida. Ja kuna üks laupäeva hommik soosis veidi loomingulisemat momenti, siis saigi lõige paberile pandud. Eks oleks võinud veits parem olla aga...
Ja mis siin ikka pikka juttu. Tõmban piltideseeria siia ritta ja eks siis ehk mõni rida lisaks ka.

Ei saa kuidagi linki.



Aastat küll hetkel kuskilt võtta pole. Igal juhul peaks need põlled 40-50- datest aastatest pärit olema.

Minu oma siis selline.



Valge riide ääred on täpilise nöörkandiga õmmeldud. Ja päikese käes ei näinud, et juba jõudis üks ülbe tegelane siin maanduda, et jalgu puhata. Ütle siis veel, et nii uus, et kärbeski pole peal jõudnud istuda.



Tasku ääred on ka täpilise nöörkandiga. Kahju ainult, et see "õunasaba" lühikeseks jäi. Algul ei tahtnud pikalt tasku peita. Sellest, siis see apsakas.



Põlle ääred on täpilise riidega kanditud.
Ja nagu ikka, kui väga vaja, siis pole seda peenikest pihta kuskilt võtta. Üritasin, siis ise koos põllega mingi pildi teha.



Ja siis saabus mees töölt ning tegi veel mõne klõpsu must, koos põllega.



Ning kuna tema meelest olevat nii naljakas peata pilt, siis üks krimps pilt siia lõppu ka.
Aga teie vaadake põlle!



No ja sõbrake tundis end kollastes lehtedes priimalt.



Tänud AlleRaa`le vahva projekti vedamise eest.

LIPPI-LAPPI!

Kuna päike ja vihm käsikäes õues ringi kõnnivad, siis on mõnus sooja kamina paistel mõni asi kokku ajada.
Päris hoog küll sees pole nagu Sunray arvas, aga miskit sinna poole küll. Tegelikult on mind tabanud taas suur väljalõikamise tuhin. Triigin ja lõigun lappe, teadmata päris täpselt mis neist saada võiks. Muidugi mingi ettekujutus asjast ikka on aga ikka see vähene kokkusobivus tuleb ilmsiks kui juba õmblemiseks läheb. Ja, et asi päris hulluks ei kisuks, siis õmblengi mõne asja valmis ka.

Lõpetasin pajakindad, millel on samuti kasutatud linikust kaunistust.





Ja siis õmblesin pisikestest lilladest tükkidest pajalapid.



Tagune selline lillaks- lilleline.



Selleks korraks taas kõik.

VEIDI LAPITAMIST!

Üks õhtu lõikusin üksikuid lillasid riidetükke. Sain kenasti 16 ruutu-11 x 11 cm, et neist üks lapikott õmmelda.



Kaunistuseks paar lillat nööpi...



ja Viljandist kadunud poest ostetud paelad.



Sees ka vooder.



Ja leidsin, et oleks kena ka teine kott lõpetada. Selle lapid said juba suvel kokku aetud.



Ka sellel on sees vooder.



Ning üks lõksukott jõudis ka lõpusirgele.



Kaunistus ees on vanast linikust. Taaskasutus.



Selline nädalavahetus, siis seekord.