PAJALAPID!

Kuu läbi ja sain ka lõpuks töö valmis. Varem väljalõigatud "hiired" läksid kaotsi. Ja neid leidmata venis ka töö.
Aga lõpp hea-kõik hea.



Mõni pilt ka välguga. Kuid heledad oran˛id küll meenutavad pildil rohkem kollast.

LÕPETAMATA ASJADE LÕPETAMINE!

KOTT!
Uskumatu. Kolm õhtut nokitsemist ja eelmisel suvel tikitud pilt, ongi kotiks saanud.
Kõrgus sangade tipuni 57 cm.
Laius 45 cm.



Peal, pildi suurune, lukuga tasku.



Tagune ka taskuga, sest nii laia riideriba polnud.



Mobiilile paras pesa ja siis veel tripike ka. Sinna võib helkuri rippu panna.



Kinnitus nõõbiga. Päris õiget karva pilti ei saanud ka õues. Tegelikkuses voodri värv sedasi ninna ei karga.



Eelmine kott . Seal ka viide Sunray blogisse ja kotilõigetele.

KOSMEETIKAKOTIKE!

No kohe oli tahtmine õpitud kandipanekut ka kumeral pinnal proovida.
Tegin sellise mööbliriidetükist kotikese.Mõõdud kõige laiemast kohast.
Kõrgus15 cm
laius 22 cm.
Pilt on AstraC saadetud kangalt, mille käsitsi peale tippisin.

Sees vooder ja nurgad õmblesin põhjast sisse.





Ja õhtupäikeses ubinapilte ka.

KOTT!

Hakkasin pühapäeval uut kotti õmblema. Ikka pruunides- bee˛ides toonides. Ja Silpsolpsu kotiõpetuse järgi.
Mõõdud said tal:
44 x 38 cm.
Sangad: 70 cm.





Sees taskuga vooder. Kuna patakad said tühjaks, siis pilt toas välguga tehtud.



Väikeseid tükke jäi järgi ning kohe tuli tahtmine Sillulullu õpetusel ka üks pinalitegu järgi proovida.



Sees samasugune vooder.



Ja koos pilte ikka ka.







Seekord, siis sellised.

KOTT!

Sügis käes, kuid roosiõisi aina puhkeb juurde.



Eilne päev oli tõeline niu-niu päev.
Hommikul otsustasin teha ühe tõhusa õmbluspäeva. Lõpetada ära oma poolikud kotid ja õmmelda valmis kõik väljalõigatud ka. Aga...no ei sujunud see töö kuskilt otsast. Küll jupike kadunud siit ja teine jälle sealt. Masin streigib ka pikemat aega ja kohvi rüübates unistad, et kurb, et päriselus imesi ei juhtu. Oleks ju vahva ärgata ja laualt uus sõber eest leida.
No väga pahasti ei või tast ka mõelda, muidu lõpetab päriselt koostöö minuga, ja mees arvab, et seda ma üle ei ela.

No nali naljaks aga üks paras virisemise päev mul ikka oli.
Õmblesin siis jupike siit ja jupike sealt. Hakkasin poekotile sangu tegema. Võtsin mõõdu ja kukkusin kokku vuristama. Siis avastasin, et riie sangade tarvis oli hoopis teise koti oma. No sassis mis sassis.

Tirisin siis teise koti tagasi masina juurde ja sobitasin sangu. Oleks võinud ju sutike pikemad olla...
Kott ise oli liiga pikk. Pidin selle tublisti tagasi pöörama. Siis jälle meenus, et neti avarustes näinud küllalt selliseid toredaid kotte, millel sangad ja tunnelisse aetud paelad, et pealt sussikoti moodi sulgeda.
Hakkasin siis paeltele kanalit meisterdama.
No ja lõpuks ta ka valmis sain. Ja üllatus, üllatus. Lõpptulemus meeldis mulle väga. Ainult, et tasku oleks võinud tiba madalamal olla. Ja oleksin nõus isegi harutamisega, kuid vooder kotil sees ja kõik juba kinni õmmeldud. Nii, et see ei läinud enam mitte.
Aga eks siis uue püüan juba rohkem läbimõeldult teha.

Mõõdud said tal 44 x 44 cm.
Sangade kogu pikkus 51 cm.
Tasku jagasin õmblusega kaheks. Kitsamasse mahub kenasti mobiil ja tasku põhjast lükates libiseb kenasti üles poole ja hea välja võtta.
Nööbiauk tuli veidi pisike. Ja täiendav teostus läks käest ära, sest masin ei tahtnud kuidagi sõna kuulata, kuid see jäi nööbi alla peitu.



Sees siis vooder ja kott ise tugevast kardina riidest.





Mis siis muud kui kaunist päikselist sügist teile ja uute katsetusteni.

FAIRY´LE KLEIT!

Tegin ka enda Fairyle sellise kleidikese.
Linane kleit on vanast, peatoe kattest. Pruun seelik ikka sellest sametisest külgkardinast.
Kübara riide ostsin kunagi endale seeliku tarvis. Kuid maale kolides oli kiiresti uksele kardinat vaja. Ja nii ma selle siis võtsingi. Nüüd enam vaja pole, sest uksed ees- nii et õmblen tast miskit veel.



Väike snipperkott ka kõhule.





Ja kui vaja pudeleid vahetada, siis kübar korgiga ära ning kleit tuleb üle ära, sest kleidil kumm ette õmmeldud.

POTT SIBULATELE!

Tegin sellisele keraamilisele potile vammuse selga. Ega tal muidugi praktilist väärtust pole, kuid kange tahtmine tuli teha. Kuna elektripliidi ahi läks ka nüüd tuksi, siis see terves hiilguses mööda kööki laiali ning pildid õues tehtud.
Kohe ei tea mis värk on. Kõik laguneb ümberringi. Näis mis järgmisena vedru välja viskab.

Aga pott ja kate siis sellised.



Aplikatsioonist eriti ei räägi. Eks seal loeb igaüks ise, mida näeb.
Mees ei saanud küll aru, et see pidi liblikas olema. Aga mina tean, sest vähemalt tegin liblika.



Naterjal on voodrile tepitud fliis. Sõbrants kunagi ammu tõi, et ehk oskan mina sest miskit teha. Nüüd juba mõned head aastad seisnud ja mõtteid tublisti kuhjunud. Muide pajalappe olen ka sellest teinud.







Selline tegemine siis seekord.

KOHVIKANNUSOOJENDAJA!

Olen neid ikka üksjagu õmmelnud, kuid endal pole enam ühtegi.
Ja nii mõtlesingi üks päev, et viimane aeg on seda viga parandada. Mees küsib ammu, kus siis meie soojendaja on?
Tegelikult tarvitame presskannu harva. Aga kui elekter ära, siis on ta asendamatu.
Ja nii see tegemine teoks saigi.

Ja kuna mulle meeldib pruun värv ning armastan, jumaldan Sarah Kay kauneid joonistusi, siis saigi need kõik kohvikannusoojendajasse kokku panna.

Kahjuks ei tahtnud õmblusmasin minuga just meeldivalt koostööd teha. Hakkab vist väsima nagu kõik teisedki elektrilised masinad me kodus. Kuid niidi nõela abiga valmis ta sai.

Pilte ikka ka. Ja pärit need siis Sarah Kay raamatust "Suur raamat".
Pildid tekstiilvärvidega puuvillasele kangale joonistatud.

MÕELDES SÕBRALE!

Eelmine suvi kui sai neid paberprindipabereid ostetud ja siit sealt pilte kopitud, sai ka üks pilt oma sõbrast tehtud ning riidele triigitud.
Nii see pilt seisis terve aasta. Ja täna võtsin kätte, et sõbra esimeseks mälestuseaastaks padi õmmelda.
Nüüd valvab see padjake toas ja pilke sellele heites, meenuvad ilusad mälestused.

Padja mõõdud:
47 x 49 cm.

MÕMMIK!

Otsustasin veel ühe mõmmiku õmmelda.
Vanast sametkardinast. No küll hargnes ja ajas sodi. Päris õudukas kohe, kuid valmis ta sai.

Lõiked: "ANNA"
November 1993

LÕPETATUD TÖID!

Seekord pole küll miskit erilist näidata.
Ei midagi silmarõõmuks, ei miskit põnevat.
Võtsin lihtsalt kätte ja õmblesin meestele, Hõbevalge lõigete järgi, fliisist sokid.
Ja pole need ka uued.

Suvel sortisin riidekappe. Korjasin kokku fliisist jakid ja vestid, mis olid oma aja äraelanud.
Ja nii nad siis seisid seal- terve kilekoti täis. Üks päev võtsin kätte ja lõikusin sokid välja, et ülejäänud ribad saaks minema visata.
Ja täna hommikul õmblesin valmis, et rohkem ei peaks neid mööda kapipealseid veeratama, vaid saaks kappi tõsta.

Neli paari. Sügisel mõnus jälle kummikute sisse panna, et jalad kenasti soojas oleks.





Need kaks paari on varrukatest lõigatud-nii, et sääre otsi polnudki vaja teha.





Sügis võib nüüd tasa targu tulema hakata.

POEKOTT!

Sain veel ühe koti valmis.
Mõõdud: 42 x 42 cm.
Sangad: 54 cm.



Ja esimest korda proovisin ka riidest lille kaunistuseks teha.

KAKS PISIKEST KOTIKEST!

Tegin sellise kotikese. Võib kasutada kosmeetikatarvetele või muude pudinate tarvis.
Kott on paksemal materjalil, põhjast tepitud.

Mõõdud:
22 x 14 cm.



Voodri panin ka.



Ja siis kotike meespere pähklitele.





Sellised tegemised seekord.

MEENUTUS MÖÖDUNUD SUVEST!

Õli maal.
40 x 60 cm.

Eks tahaks veel siit sealt sättimist, kuid hetkel mõistus otsas.

KOTT!

Töökaaslane tellis koti.
Mõõtutelt:
Ülevalt laius: 50 cm.
Alt ja kõrgus: 45 cm.
Sangad: 65 cm.



Punasest ja mustast mööbliriidest.
Sees vooder, taskuga. Unustasi pilti teha.
Ja kott lukuga, see oli kindel soov.

KOTT POESKÄIGU TARVIS!

Lõpetasin ühe koti ära. Valmis juba aastaid tagasi lõigatud. Ei osanud siis mõelda, et võiks tasku ka peal olla.
Põhja tegin muidugi nagu siin IT olen nüüd õppinud. Nii kotis rohkem ruumi.
Mõõdud: 41 x 41 cm.
Sangad: 44 cm.







Teine kott on veel. Samal ajal väljalõigatud. Aga sangad kadusid ära. Nüüd sain sõbrantsilt riiet juurde, nii et saan ka tasku teha. Kuid see võtab veidike aega.



Ilusat kooli algust!
Ja avaleht oli hommikul nii kaunilt sügisene ja kutsuv tarkust ammutama.