MÕNI KAART!

Mees ostia eile printerisse värvid. Oli nii hea meel, sest juba ammu pole saanud neid lubada. Kuid oh häda. Printima ei hakanud. Küll sai sadu variante proovitud. Ja tagatipuks mingi kamm ka arvutis.

Otsisin siis prooviks netist mõne suvalise pildi. Nii otse printis, kuid triibud jäid.
No ja täna selgus, et nii kaua pole printer töötand, sellepärst ka nõelad kinni. Igal juhul rohkem pilte ei tulnudki. Hästi kahju kohe.

Selline roheline paber. Ja kaart kunagisest kaardikogust lõigatud.



See kunagi varem prinditud ja nüüd kaardiks üritasin teha.



See siis see õnnetu triibuline proovipilt.

PIKAD PAJALAPID!

Töökaaslane palus pikki pajalappe. Et tavalistele vaheldust oleks. No ja üks õhtu ma nad siis valmis pusisingi.



Pildid õmblesin kõige pisema sik- sakiga peale.



Igaljuhul käes olid väga mugavad.



Ja üks lõksukott nägi ka päevavalgust.



See ilus ja kortsumatu riie ning armas ruuduline ilurüü˛, on AstraC käest saadud kui tal külas käisin.



Vot sellised puna- roosad tegemised siis sellel korral.

PÕLL!

Õmblesin hommikul ühe põlle. Pole ammu nende tegemisele pihta saanud. Kuigi mõtteid heietan ikka pidevalt.

Kahjuks pildistamise hetkeks kadus päike, kuid nüüd, postitamise ajal on see kollane kera taas taevalael.





Tasku kõhu peal,lahtise klapi alla peidetud.





Ja see pits sai ka viimseni nüüd kasutatud.

KAKS LÕKSUKOTTI!

Taas ammu väljalõigatud, mõeldud ja sätitud ja nüüd siis ka kokku õmmeldud.

LÕPETATUD TÖID!

Ei mäletagi millal viimati, terve pika päeva, õmblusmasina taga veetsin. Kuid täna varahommikul see siiski nii juhtus. Ikka selleks, et homme tööle minnes, ei peaks hommikut alustama lausega:" Oh oleks ometi üks vaba päev....küll õmbleks".
Ja muidugi ka selleks, et kergelt antud lubadused, saaksid enne jõule ka täidetud.
No nii. Mis siin pikalt lobiseda. Pilte hulgim, nii et hakkan agaotsast neid kohale tippima.
Eks see võta veidi ka aega, kuid blogi külastajatel siis seekord rohkem vaatamist.

PAJAKINDAD!







Need kunagi Netist,möödunud suvel prooviks prinditud pildid.





Veel sellised mõnusad trükitud pildid. Kunagi Abhakanist ostetud.



PAJALAPID!
Mõõdud:
25 x 25 cm.



Mõõdud:
28 x 28 cm.



ÜKS KAART!



LAPITEKK!

Mõõdud:
83 x 100 cm.





Ja lõpuks siis ka selle aasta esimene lumi.
Kaunist õhtut, teile!

KAKS KAARTI!

Ja enne kui töökaaslase poolt tellitud lapitekikest edasi nokitsen, lähen riisun mõne kärutäie lehti, et pead tuulutada.
See kaardi kokku sättimine on ummikusse jooksnud.

OKTOOBRIKUU PRUUN!

Jälle "hiire" pajalapid.







JA KAARTE KA!

VEEL KAARTE!

Oma vaba päeva hommiku, kulutasin kenasti kaarditegemisele.
Ja seekord siis veidi jõulused ka.
Ja siin- seal ikka taaskasutust ka.

NELI KAARTI!

No nii. Esimene katse lendas siis nelja tuule poole. Ala plõksutavad seda elektrit, sisse ja välja, ime siis, et asjad su ümber pidevalt otsi annavad.
Aga proovime taas.

Tegu siis nelja kaardiga. Pole juba ammu viitsinud neid pabereid välja vedida, kuid eile õhtul mõtlesin, et aeg taas tegutseda. Ja kuigi oli plaan jõuluseid tegemisi kajastada, siis teod läksid paraku oma rada ning jõulukaardid jäävad teiseks korraks.

Kõikidel kaartidel on kasutatud taaskasutust.



Sellel siis kaunis käsitööpilt ajakirjast.





Siin ei raatsinud ühest kalendrist leitud mõttetera kaotsi lasta, vaid kleepisin ta kaardile.





Kolmanda kaardi aluspaber on samuti ajakirjast-reklaaminurgast.
Ning kaunis pruun lips, kuldsete tähtedega, Laima kommipakilt.





Õnnitlused vanadelt kaardidelt lõigatud.



Ja see kaunis paberroosibukett on eemaldatud minemavisatud kaardilt.



Nii see kaarditegu siis seekord läks.
Aga nüüd tuleb minna puid vedama ja vett tassima, sest saun tahab kütmist. Mees neli päeva metsas maganud ja siis on ju hea jälle kuumal laval konte soojendada.
Ja kuna mu telefon just ta minemise päeval vedru välja viskas, siis võib arvata, et juttu jätkub meil kauemaks kui ainult ühe kohvitassi jagu. Ja mis saab veel parem olla kui kuumal laval leili visates, neljast nägemata- kuulmata päevast, vesteldes.
Nii, et kaunist pühapäeva teile ja taas uute tegemisteni!

PINAL!

Kui ükskord pisikese punase koti ajakirja õpetuse järgi tegin, siis suurendasin lõikeid, ja lõikasin kohe suurema koti ka välja. Kuid nagu mul kombeks, jäi ta ootele, et sellest ka kotike saaks. Ja nüüd oli ükspäev ilus päikseline ilm. Võtsin õmblustöö käsile ja olin nii agar, et sangake ununes sootuks. Ja viimase õmbluse ajal vajus ka päike metsa taha looja, nii et kiirustamine ei õigustanud end. Aga valmis ta sai.
Kõrguseks: 9,5 cm
ja tervelt 22 cm pikk.







Toas, välguga tehtud värv, õigem.





PESULÕKSUKOTT!

Ja üks lõksukott on ka valmis saanud.







Sellised nokitsemised siis sellel korral.

PAJALAPID!

Minu käsitöösoolikas on nüüd küll sõlme sisse vedanud. No kuskilt otsast ei suuda alustada. Tõstan riidetükke, kuid kokkuajada ei suuda. Ikka mõtlen, et teeks enne miskit muud.
Eile korjasin väljast nöörilt, vanad pluusid. Lükkasin triikrauaga üle, et ehk teen vahelduseks neist miskit. Aga ainult pajalapid suutsingi valmis teha.
Mõõdud neil 25 x 25 cm.



See hele, millest tagusedki, oli selline üksik ribake. Teised ruudud, siis meeste pluusidest.

PAJALAPID!

22 x24 cm.
AstraC saadetud kangast pildid. Teppisin lihtsalt masinaga läbi.





ILURÄTIK PLIITI ETTE!



Pilt tekstiilvärvidega.







KOLMAS PESULÕKSUKOTT!

PESULÕKSUKOTT KAKS!

Kohe pidin ka teise valmis õmblema. Õigupoolest oli see enne kollast väljalõigatud, kuid valmis sai teisena. Lõige Kaire67-lt. Viide eelmises postituses.





Tegin kohe hulgim pilte, sest see mummuline riie, mille Kaire67-lt sain, on nii armas.







Tahaks kohe järgmist tegema hakata, kuid lubasin meestele, et küpsetan ühe õunakoogi. Nii, et tuleb varuda kannatust.



Ja lõksudelt saab ka vihje uueks kotiks.

PESULÕKSUKOTT!

KAIRE67 andis mulle selle toreda lõike, ja nüüd siis proovisin esimese katsetuse ka ära.



Tekstiilvärvidega joonistatud pilt on SARAH KAY kaunis looming.



Üka pesupulk ka selleks tarbeks kaunistatud.



Mõned veel väljalõigatud, nii et neid tuleb veel. Kohe kindlasti.
Kaunist laupäeva õhtut!

KOTT VALMIS!

Hetkel ühtki plaanis teha pole, kuid see tuhin võib sündida üleöö.
See, siis mööbliriidest, vahel tugev materjal.
Möödud 40 x 45 cm.
Sangad kuskil 65 cm juures. Täpselt ei mäleta, sest lõpetasin nii hilja õhtul ja klõpsisin kiirelt ka mõne pildi.



Ees lukuga tasku.



Peal tugevam lukk.



Sees vooder ja suur nööbiga tasku.



Ühel küljel väike, madal tasku. Kant ääres.



Teisel küljel sügavam.



Vot selline siis sai see kott.

KOTT!

Ausalt öeldes peaksin küll üht teist kotti kokku ajama, kuid ei ole seda õiget hoogu ja mõtet. Sellepärast veidi piinlik ka, kuid kindlasti võtan selle lähemal ajal ette.

See, siis sebrale leitud koht taskul.
Sisse õmblesin voodri.
Ja mõõdud:
Laius: 48 cm
Kõrgus: 40 cm
Sangad: 59 cm