MINU VIIES TEKIKENE!



Sügis pressib mõnuga uksest ja aknast juba sisse. Hommikud jahedad ja küsivad rattasõiduks sõrmikuid.
Veidi kiire, kuid hullult armas aeg. Pimedust ja külma küll ei igatse, aga pääsu sest pole.
Aga hetkel on päike oma valguse õue laiali valanud ning mina näitan oma viiendat tekikest.

Mõõdud sel siis:
60 x 60 cm.









Mõttes on küll veel mõned teha, kuid enne peaks vist kartulid üles noppima. Eks siis näis.
Teile aga ikka päikest ja toredaid tegemisi.

TK. LÕPETAMATA ASJADE LÕPETAMINE!

Oma kaste sorteerides jäi näppu see väga ammu alustatud põll. Tasku ääred olid juba kanditud, seepärast otsustasingi ta kohe ette võtta ja ka valmis teha.





Ja siis need pehmed fliisist kuubikud.
Vist rohkem kui aasta tagasi sõbrant tõi need fliisi tükid.
Seisid. Siis tegin osadest Hõbevalge lõigete järgi sokke. Aga ribasid oli veel. Mingi aeg otsustasin kõik sokkideks lõikuda, kuid tühjagi. Kõik jätkuõmblusi täis, nii et see mõte lõppes ribade kasti rändamisega.
No ei sobinud ka see. Kiskusin taas välja ja lõikusin neist 15 x 15 cm ruudud, ikka selle mõttega, et neist kunagi pehmed pallid teha.
No ja eile võtsingi end kokku ja tegin selle ka teoks.

Ei midagi erilist, kuid nüüd on ka need tehtud ja asi taas ühelpool.
Fliisid küll uued, kuid praagid, sest pildid on laiali. Eks trükkimisest tulnud vead.



Aga poolikuid töid on veel meredena.
Ujusid igast kastist välja, et näidata kui kiiresti ma ühest või teisest asjast olen tüdinenud.
Ja muidugi suur laiskus mida ei taha kohe tunnistadagi.
Aga kuna selline tore projekt veel terve kuu vältab, siis ehk...mine tea. Võib olla saab veel mõnigi põll või pajakinnas kokku aetud. No ja poekottidest ma üldse ei räägigi...

AUGUSTI BEEZID "HIIREKESED"!

No lõpuks valmis.
Ja terve kuu mõtlesin, et seekord saan kasutada ainult ühte tooni, kuna rohkem ühevärvilisi bee˛e pole. Aga vat mis teeb üks revideerimine oma kangakastides.
Ja nii kohe saigi käärid kätte võetud ja asja kallale asutud.
Tore, et valmis said. Nüüd võib tõesti südamerahus augusti kuu lukustada, ja teha mis hetkel pähe tuleb.

Pajalapid siis sellised.



Isegi toon-toonis nööbid leidsin.



Taas uute tegemisteni. Praegu aga lähen munakarpe lammutama. Noh, et oleks millega tuld alustada.

VEEL TEKIKESI JA PUDIPÕLLI!

Kui ma seda tekikeste tegemist Merfa blogis lugesin, oli ka kange tahtmine kaasa lüüa.
Et tahetakse rohkem lasteteemalisi tekikesi, siis vedasin kõik oma kangavarud kastidega poja tuppa. Sortisin värve ja kogusin kokku ka kõik alles jäetud tükikesed. Ikka iga värv ise hunnikusse. No on ikka killukesi alles hoitud.
Mõte siis ikka selles, et vaadata palju neid lasteteemalisi ribasid on.

Kui mees õhtul töölt tuli ja mind kastivirnade vahelt leidis, jooksis kohe fotoka järgi. Nii nõutud nägu polevat ta ammu näinud.
Eks see otsimine ja sobitamine ongi peavalu tekitav. Riidetükkidest ju puudust pole, aga katsu neid omavahel klappima panna.

Pilti sellest segasummasuvilast ma muidugi siia ei pane. Kuigi mees ütles, et las teised tublid vaatavad, millises segadikus tuleb meil elada.

Aga kuna tegu heategevusega, siis arvas ta, et elame üle. Eks neid õudusi ole ennemgi siin olnud.

Ja nüüd ma tuhlan ja keerutan iga vaba hetke siin, et miskit leida, kokkusobitada ja asjaga ühele poole saada.

PUDIPÕLL!

Taaskasutus. Roosa, valgete täppidega riie oli suveseelik. Kuskilt minuni jõudnud riidest liblikad panin ka kaunistuseks.



Ääres valge nöörkant.
Aeganõudvad, kuid mõnusad nokitsemised, materjali vähendamiseks.



KOLMAS TEKIKE!

Mõõdus:
50 x 50 cm.



Ja õhtul tulevalgel ka.



Üksikust pildist sai pisike pudikas ka.
Ääres kirjaga nöörkant. Täpselt nii pikuke jupike oligi.



NELJAS TEKIKE!

Mõõdus:
35 x 45 cm.

Kasutasin ära koostegemises õpitud laevukese.



Ja nüüd tuleb otsida tepitud tükikesi.
Uute tegemisteni!

MINU TEINE TEKIKE!

See siis mõõdult:
40 x 60 cm.

Merfa kauneid tekikesi vaadates, tuli endal ka tahtmine kaasa lüüa.
Kui palju teen, seda ei tea.
Aga vähemalt üritan veel mõnega alustada.
See esimene siis suuruses:
50 x 50 cm.



Ja kuna üks lilla pilt jäi veel, siis tegin ka pudipõlle, üle hulga aja.

KARP!

Hetkel siis viimane kaunistatud karp. Fatzeri kommikarp. Kuna see nii ilusa sinise paberiga juba tehtud, ei hakanud mingeid muid pabereid peale kleepima.
Lihtsalt kaunistasin ja katsin kirjad.



Kuna kingisaaja ka suur lepatriinu sõber, siis kasutasin karbi selgemiseks üht minuni jõudnud lepaka knopkat. Kuuma liimiga kleepisin selle karbikaanele ja nael läheb karbi äärde ning sulgeb selle.





Ja koos kingitusega. Samades toonides.



Vaatate, et näitan kingitused nii vara ära. Aga sellest pole miskit, sest nad pole ükski mu blogi fänn. Nii, et igasugune oht puudub.
Ilusaid pühi!

TK.LÕPETAMATA ASJADE LÕPETAMINE!

Kui ma oma teise kleidi Fairy daamile tegin, siis teadsin kohe, et üks tuleb veel teha. Esimene muide, oli selline .
Olingi algul kohe väga tuhinas, et teen ruttu valmis ja kaelast ära. Kuid võta näpust. Kuidagi ei tulnud tuhinat peale ega suutnud ka valida, millist värvi teha.
Siis kui Eelika õpetuse järgi salli tegin, otsustasin, et kleit Fairyle, tuleb samadest riietest. Kingid lähevad töökaaslastele ja kangas ka kenasti otsas.

Kleidi alumise osa lõikasin valmis. Õmblesin ääre ja nii ta seisma jäigi.
Veeretasin teda ikka laual, kuid miskit tarka pähe ei tulnud.

Kuid täna hommikul tõusin kohe teadmises, istun ja hakkan otsast pihta. Küll töökäigus selgub, mis saab.
Ja nii oligi.
Nüüd üks asi lõpetatud ja laual taas rohkem ruumi tegutsemiseks. Ega otsest ruumipuudust ju pole aga teadmine, et tuleb teha ja kuidagi asi ei edene, see võtabki hoo maha ning seob käsist ja jalust su mõtted.

No ja selline siis mu kolmas kleiditatud Fairydaam sai.
Pilte hulgim.

















Ja karp ka, millesse teda panna.

Selline kirju- mirju.
Tahtsingi kohe, et kõik oma viimased kunstlilled ja lilla materjal ära kasutada.
Ja karbid ikka täidavad ka õnnitluskaardi ülesannet.





Üks karp tuleb veel sallile teha ja muidugi beez augustikuu töö. Siis võib selle kuu kenasti lukku panna.
Aga nüüd tuleb ettevalmistusi tegema hakata, sest meespere soovis kapsarulle.

Ja kuna keegi hea inimene lõi meie valget kassikest, siis pidime ta kiisudeparadiisi saatma. Ta katkised roided vigastasid kopsu.
Kohe kurb, et selline kodulembeline kiisu kellelegi jalgu käi.

TK KARBID, PURGID, TOTSIKUD!

Seekord siis kaunistatud pappkarp. Kingituseks.
Kõik kodustest vahenditest.
Tapeet, paberid, kunstlill, kaart, mis on kinnitatud kahepoolse teibiga.
Pärleid, nööpe, lipse.



Lilled on lillad, kuid pildile ikka sinised jäänud.

TK KARBID, PURGID, TOTSIKUD!

Tegin veel ühele purgile kaunistuse.
Sellist igapäevast nõelapatja olen ikka oma köögi aknalauale tahtnud.
Nii ahvatlev ju.





Hernekomme täis.

NIPET-NÄPET!

Esiteks üks Buffini õpetusel valminud nõelapadi.



Ja siis kolm kaardi ka.



Kiisupilt ajakirjast lõigatud, nii siis on ta heast kodust ja kellegi oma.



Karikakrad on kleepsud.



Kaks kaarti on muinasjutu teemalised.





Ja ikka väike õpetuseiva ka neis sees.



Tegelt tahtsin veidi kekutada ka. Käisin keskeesti laadal ja tänu headele ostjatele, on mul nüüd uus ekraan. Pisike ja mitte kallis, kuid nii selge pildiga. Ei pea enam igat postitust silmi valutama ja pisaraid valama. Kohe nii mõnus. Ainult häda, et ekraan nagu laiekraan filmis-pilt veidi laiali veninud ja moonutatud.
Aga ehk oskab mõni ka seda ravida.
Tervitustega.

KARBID,PURGID,TOTSIKUD!

Mina kaunistasin esiteks meepurgi.
See tahtmine oli juba ammu ja nüüd siis sai tehtud ka.





Alumine lill on varrega proderiiriide aukudest läbi pandud. Nii, et vajadusel saab eemaldada ja pesta ümbrist.
Mesilasepreili on kuumaliimiga lillele kleebitud ja teine lill ka kleebitud.



Ja kui üks purk saab tühjaks...



saab kaunistus teisele purgile ümber tõstetud.



Tore nokitsemine oli.

VIIMANE PUHKUSENÄDAL!

Otsustasin selle veeta pisipoja seltsis.
Kuna õmblemine oligi kuidagi unarusse jäänud ja eks veel meeles seegi, kui hea see vabadus ikka oli kui lapsed ema juurde sai saadetud.

Otsustasin siis ka julguse kokku võtta ning ühe suure Pavlovna lapse saabumise puhul teha.



Kaunistamise ja tordi täitmise juures kulus pisikese abi marjaks ära.



Ja tort paistis talle ka maitsevat.



Esimesel õhtul tegi vanaisa kohe lapsele liivakasti.





Kõik paremad palad sai kutsule antud.



Kiigud on veel minu isa tehtud. Ja just ajal kui poisid olid sama vanad. Päris tore mõelda.



Punased sõstrad olid eriti ahvatlevad. Neid sai nopitud...



katki hammustatud ja siis välja sülitatud.



Õhtud olid eriti toredad. Kui sai hõigatud, et nüüd lähme vanaisale vastu.





Ja tee peal oli põnevust küllaga.



Sai vaadatud traktorit, mis mööda põldu sõitis ja tolmupilvi maha jättis.



Kuulatud linnulaulu...



...uuritud igasugu mutukaid ja putukaid...



ja muidugi kruusa mõlemale teepoolele pillutud.



Ning see jalutuskäik oli ka seda väärt, sest tagasitee sai uhkelt vanaisa süles veedetud ning autorooli keeratud.



Õhtul aga saun kütte...



ja puhtaks jälle punnu ja sabatops.



Ja kuna ilmad nii kuumad, siis hoolitses vanaisa, et veidi karastust ka meil päeval oleks.



Aga päike ikka kiirem kui poja...



nii et lõpuks veidi notsulik väljanägemine saabus.



Aga vett õnneks jagus.



Ja õhtul kui vanaema oma väsinud jalgu puhkas ja lootis, et pikast päevast osooni mürgitust ei saanud, toimetas poja vanaisa seltsis.



Vot selline kiire ja toimetusi täis oli mu viimane puhkusenädal.

VEEL KAARTE!

Sorteerisin kenasti kõik oma paberikraami eri hunnikutesse. Ikka ise värvitoon eraldi. Ja kuna eelmistest tegemistest pisikesi ribasi ja tükke ka kastitäis, siis võtsin kätte ja korjasin ka need ilusti värvide kaupa kokku.

Ja kuna selle kaarditegemisega juba kord nii on, et kui alustad, siis pidama ei saa, nii tegingi ka mõned juurde.

Kasutatud erinevaid pabereid, paelu ja HEYDA paberpitse.
Ja siis ikka suures osas taaskasutust. Kommikarbi kaani, klantspilte ajakirjadest, nööpe...





Ümbrik on seest lahti, nii et vajadusel võib õnnitluste juurde poetada ka raha.



No ja veidi selliseid rohkem taaskasutuse kaarte ka. Ja lisatud kodus seisvaid igasuguseid muid vidinaid ka.











Ja siis küpsetasin õhtuks odrajahu karaskit ka.
1 l petti
3 muna
1 tl soodat
suhkrut, soola
odrajahu, veidi ka nisujahu
Tainas nii paks nagu mõnusalt paks hapukoor.



Meie kokk lisab alati ka päevalille seemneid, kuid mul neid kahjuks kodus polnud. Kuid seemned annavad karaskile eriliselt mõnusa meki.
Ja ahjust võttes määrida rohke võiga üle.



Vot ja jälle üks päevake augustikuust õhtusse veerenud.
Aga kaarde tuleb kindlasti veel ja veel.
Näis millal see õmblussoolikas endast märku hakkab andma.
Kaunist õhtut, teile!

KAKS KAARTI!

Täielik taaskasutus.
Kuna sajab ja käsitöö on kuidagi unarusse jäänud, siis otsustasin nokitseda valmis mõne kaardi.

PESULÕKSUD SÄRAMA!



Vanad puulõksud värvisin üle säravate akrüülvärvidega.