
KOTT!
No nii. Kuna mitu aastat rohkem toas õmblustööga tegelenud kui õues rohinud, siis otsustasin, et see aasta püüan rohkem väljas aega veeta. Nii püüangi hetkel riisuda ja umbrohtu mattunud lillepeenraid päästa.
Aga kotist ka.
Kui Ally30 oma blogis kauneid, roosa valgetäpilisi põlli näitas, lõi saamahimu ülepea lainetena kokku. Nii väga tahtsin ka sellist riiet saada. Nii siis saatsin kohe kirja palvega teele.
Ja Ally30 oli nii lahke, et sõitis minu pärast poodi, ostis täppidega kangaid ja pani paki teele. Suured tänud, Sulle veel kord siin.
Kuna rahakott meetritega just ostu ei luba, siis sai mitut tooni meetri haaval palutud.
Ja muidugi ei raatsi nüüd kohe üht asja õmmelda, vaid ikka veidi täppi teistele kangastele lisada. Esiti tuli mõte taas koti kasuks. Kuna prooviks sai kord kangale prinditud pilt, mis netiavarustest pärit, siis otsustasin ka sellele koha nende täppide keskel leida.

Hall riie on kitsaks jäänud seelik. Pits taas Viljandi kangapoest ostetud. Algul oli plaanis ainult tasku all seda pitsi kasutada, et saaks ka mojale lisatud, kuid proovi ja koti õmblemise käigus selgus, et pitsi jagub ülesse äärde täpselt ning grammigi üle ei jää. Ja nii ta siis koha seal saigi.

Kaunistuseks sai lisatud mõni nööp ja üksik pael. Saab selle paela abil kotisuud ka veidi krousida, kuid võrreldes kahe paelaga, siiski veidi vaevalisem toiming.

Voodrist pilti pole, kuid see on teisele ringile rännanud tugev kardinakangas. Aga nagu näha, siis tühi kott kaua püsti ei püsinud ja langes lauale kössi.

Laua plaat on mehe selle aasta töö. Kuna ikka veel tööd pole, siis aega koduseid toimetusi teha ja vanu asju kohendada.

Kott on veidi tillem kui tavaliselt. Esiteks riidenappusest ja alati ikka pidavat mu kotid nii suured olema. See kord, siis:
37 x 37 cm, kuigi tundub nii piklik. Sangad: 53 cm. Saab õlale võtta ja käeotsas ei lohise vastu maad.
Vist kõik seekord. Ja kuna päike väljas, kõht täis ja postitus ka kohe ühel pool, siis õue kohvitama. Teile aga ikka kõike head ning peatsete uute tegemisteni.


ROMANTILINE POEKOTT!
Kui sõbrants seda kauni tikandiga seelikut minema tahtis visata, siis mul ikka tarvis see jälle koju tassida.

Ega sel hetkel miskit koitnud. Pesin läbi ja seisma ta jäi.
Kuid üleeile otsustasin veel ühe koti õmmelda.

Pitsid on uued ja Viljandi kangapoest ostetud.
Taha poole panin ühe tasku.

Koti mõõdud on: 42 x 44 cm. Sangad 54 cm.


KOTT!
Kott valmis ja püüan ka pildid siia ritta sättida.
Ühel küljel tasku. Et hoiaks ikka koti ligi, tegin nööbiga suletava.

Teine pool taskuta.

Ees on lukuga suletav tasku.

Ja lukul maasikas.

Kaunistuseks kasutatud valge pits on töökaaslase heegeldatud. Bee˛ Viljandi kangapoest ostetud.


Sees taskuga vooder.

Mõõte päris täpselt ei tea, sest jätsin mõõtmata. Aga selline 40 x 45 cm vististi.
Selline tegemine siis. Ja kuna tunde netiga maadelnud, siis lähen ja õmblen mõne lihtsama kotikese nüüd.


PINAL!
Kaks pikka õhtut olen kotti õmmelnud. On jäänud veel viimane pingutus- vooder. Kuid isu sai otsa ja vaadates Sillulullu mõnusaid pinaleid, tuli tahtmine endal ka üks, üle hulga aja valmis teha.
Ja minu oma sai, siis selline.


Mööbliriidest, kaunistuseks pits ja luku küljes selline tore tutike, mille mehe õde ükskord tõi.

Selline tegemine laupäeva. Ja täna hommikul nägin esimest, selle aasta kuldnokka. Aga õues olid juba kolm päeva tagasi toimetanud.

Ja äraväsinud sõbrake.

NELI LIHTSAT PÜÜRI!

Mingi aeg tagasi ajasin kaks riba kokku, et püürid õmmelda. Ja muidugi seisma nad jäid. Täna otsustasin, et tuleb lõpuks ka see töö lõpetada ja tehtud nad said.
50 x 60 cm


VOODIPESU!
Teise vanaema kapis seisis selline mõnus puuvillane riie. Ja mina tegin pisemale lapselapsele voodipesu. Noh, eks veel suured, sest patja ta ju veel ei tarvita aga pea seegi aeg ei saabu. Vähemalt on siis kohe kapist võtta.
Kuna riiet ribake väheks jäi, siis õmblesin valge riide lisaks. Ja et nii lahjalt valge poleks tegin tekstiilvärvidega paar pingviini lisaks. Poeg otsis netis pildi ja joonistas mulle. Mina koppisin riidele ja värvisin.

Tekikott: laius 105 cm
pikkus 140 cm
Padi: 40 x 50 cm
Selline töö ka nüüd tehtud ja võib toimetada hetkel pähetulevate asjadega.


ET KOHE ÄRA EI NIKASTA!
No pole seda õiget käsitööhoogu veel sisse saanud. Ainult mõtted, mõtted...
Kuid täna otsustasin, et kuskilt peab ikka tasa targu alguse lahti harutama. Ja, et poleks suurt pingutust, võtsin käsile padjapüüri teo. Juba rohkem kui aasta tagasi andis sõbrants ühed suured püürid. Ämmal kunagi ostetud, kuid ta ise polnud nende vähendamisest huvitatud ja liialt heledad olevat ka. Kuid mulle meeldisid.
Ja kuna mul majapidamises külaliste tarvis kaks suurt, 50 x 70 cm patja, siis õmmeldud nad lõpuks saidki.

Vaadake nostalgialipikut ka.

MUNAD PÜHADEKS!

Kuna "Mentalistini" mõni hetk aega, siis riputan ka enda pühademunad siia üles.

Eelkõige sellepärast, et lahti harutades ja vee alt läbi pestes, tuli nähtavale selline tore lind.

Ja selline küünlajalg tuli ka.

Vahvaid üllatusi on sibulakoortega värvides munad täis. Ja see teebki nad nii põnevaks.
