Jonassita nikitsemised
Jonassita nikitsemised

Parema meelega heegeldan ja koon,
<br />aga kui vaja, siis ka õmblen
<br />ja kui ikka väga vaja, siis tikin ka


26 Mai 2008
Tere jälle

Mulle hakkab tunduma, et minu viimased postitused algavad kõik sõnadega: pole ammu...
No mis teha, kuupäevad annavad sellest tunnistust.

Olen ikka aega ajalt pärleid näppinud ja mõned asjakesed kokku väänanud.

Kõige vanem näitamata asi on vist kaelakee, mille tegin endale uue kleidi juurde. Mõni aeg hiljem lisandusid sellele ka kõrvarõngad. Mõnda aega oli see mu lemmik ja kandsin igal võimalusel. Komplekt siis selline:


Kunagi, vist märtsis, liitusin õhtuks kohaliku naisseltsiga. Neile tuli külla Maire ehk siinsetele siis Maireh. Ta õpetas meile, kuidas pärlitest traadi abiga käevõru võib saada. Sellest sain inspiratsiooni ja mõned õhtud hiljem tegin lapsele teisegi. Proovisin kasutada erineva kujuga helmeid.


Kord tellis ema täditütrele komplekti. Kuna tegu on sellise suurema ja kogukama inimesega, siis kasutasin ka võimalikult suuri pärleid. Tulemus meeldis endalegi. Aga mis tellitud, see peab teise omaks saama


Üks pikemaajalisem projekt oli ka boolero. Kudusin seda kasvõi reahaaval, aga kudusin. Iga päev natuke ja nii ta kasvas. Esialgu sai sellest üks suhteliselt pikk sall, edasi õmblesin mõlemast otsast osa toruks ja seejärel krae ning varrukaotsad. Aega võttis aga asja sai.

Kunagi sai nii möödaminnes käsitööalast kirjandust soetatud On mõnus ja asjalik raamatuke, milles 300 mustrit. Paks ja palju tarkust sees, mitte paks ja ilusate piltidega aga õpetust ei miskit. Nägin ka lõnga, millest ei suutnud külmalt mööduda, ikka pidin korvi pistma

Kord avastas laps õhtul hilja, et " OI, homme on tädi Ljubal sünnipäev! Me peame kinkima midagi!" Niisiis ei jäänud tublil emal muud üle kui oma pärlivarandus välja otsida ja meisterdama hakata. Tulemuseks komplekt käevõrust ja kõrvarõngastest. Järgmisel päeval muidugi selgus, et tädi Ljubal pole kõrvas auke aga lubas teha

Minu kõige viimased isetegemised on olnud aianduslikud. Kuna meie uus kodukene hakkab juba ilmet võtma ja loodan võimalikult kiiresti kolima hakata, siis olen istutanud mitmeid taimi ja yteisi jälle välja kiskunud Välja kisun võililli ja ohakaid oma uue muru seest. seda teen vähemalt korra nädalas. Aga istutanud olen 40 elupuud, ühe jalaka, ühe pihlaka, 2 väikest elupuupalli, ühe enelase, 2 mägimändi, ühe sabiine kadaka ja paar marjapõõsast. Need peavad kõik nüüd natuke kosuma ja ellu ärkama korralikult. Seni aga istutasin paari potti pelargoonid, ilusad erkroosade õitega. Ja amplidki said riputatud kaasa abiga, nüüd pean sundima teda neid kastma ka, sest minu kasvust jääb väheks

Ega aedniku elu kerge pole. Naabritel hea ja armas koerake. Armas jah, käis mul abis võililli sikutamas. Armas nii kauaks kuni nägin teda mööda õue kõndimas MINU ENELAS hambus. No küll oli uhke hoiak. Lootis vist perenaiselt kiita saada, et ilusa taime koju viis. Aga sellest kiitusest jäi ta küll ilma. Õnneks sain oma taimekese tagasi ja jälle istutamisega tegeleda. Varsti aga ilmnes, et koerale meeldisid teisedki taimed. Vaene koer. Oma rumaluste pärast peab nüüd ketikoeraelu harrastama, kuni majal aed ümber saab.
jonassita 18:09 - Link - kommentaarid (3)