Rändlinnu pesa

 

Tunnen ise tegemisest suurt rõõmu ning katsetan julgelt uusi asju
09 Juuli 2007
Kiiksud.

Ma tõesti pean ennast nii tavaliseks inimeseks, et julgen kahelda, kas minu kiiksud üldse mingid kiiksud on, või et kas nad üles tähendamist väärtki on...

Tumevalge kiiksukinnas tuleb aga vastu võtta.

Köögis.
Kõik tundub nii tavaline minu köögitoimetustes, süüa teen enamasti hea meelega. Kiiks ehk see, et iga Jumala päev küsin mehelt peale õhtusööki kuidas toit maitses, mis on iseenesest üsna mõttetu, sest vastus on ikka ja alati "päris hea"

Toidupoes rändavad ostukärusse alati "tervislikud" toiduained, koju jõudes tuleb aga kange mingi magusa junki isu.

Aa, see ka, et ei raatsi toitu ära visata, ehkki sisuliselt on see tänase toidu homseks säilitamine ainult topside määrimine, kuna harva lähevad kasutusse mingid eelmise päeva minimaalsed jäägid.

Majapidamises.
No ei tea mina, mis minu kiiks võiks selles vallas olla. Kõik tundub jällegi nii tavaline, ehk see ongi minu kiiks, et ma ei oska kiikse näha. Iga kord kui mõne kiiksu peale mõtlen, arvan, et kõik inimesed ju teevad nii või arvavad, et nii on õige...

Vetsupaberiga ikka alt minna ei saa, meie peres jookseb see pealt poolt. Sellega seoses, mu mehe üks kuulsamaid meelelahutuslugusid - ta teab abielupaari, kes lahutasid selle tõttu, et ei jõudnud vetsupaberi jooksu suunas kompromissile.

Muu.
Deodorandi pulgaga tõmban mõlema käe alt läbi pulka paremas käes hoides, kui pulk parema käe all on, on vasak käsi justkui moraalse toena kõrgel püsti.

Kääre kasutades liigub mu lõug kääridega paralleelselt kaasa, ikka naks ja naks...

Kui mehe peale solvun, olen vait ja loodan naiivselt, et ta saab ise aru, mis ta valesti tegi.

Kiiksukinnas rännaku edasi leili33 ja musträsta kapsamaale.
laaneorg posted @ 21:56 - Link - kommentaarid (4)
162486 visitors