Uus vaimustus.

Sõlmitud ehete vaimustus on visa taanduma. Meie pereisa läks täna mäest alla suusatama, algselt oli plaanitud nii, et mina ka, mina ka... Aga siis ei olnud lapsi kellegagi jätta ning mina jäin pudinatega koju. Hommikul oli päris kurb ja tõtt öelda ka natuke kade libedat suuska soovida.
Kurbus aga taandus niipea, kui unisus järele andis ja mulle meelde tuli, millega ma paar viimast päeva tegelenud olen. Sõlmimisega! Eriti köidab mind hetkel ehete sõlmimine. Enamuse päevast ma selles vallas eksperimenteerisingi. Päris lõbus päev oli tegelikult, lapsed olid ka kuidagi eriti loomingulises meeleolus. Joonistasid ja mängisid igasugu mänge, ma päris mitu korda turtsatasin lahedate kildude peale. Teate küll, selliste peale, mis enamasti ainult lapsevanemaid naerma ajavad.
Tänaste sõlmimiste juures kasutasin vahatatud niiti ja klaaspärleid. Päris peen pusimine oli, tulemus aga ka pire peenem kui eelmised takušedöövrid. Klõpsasin skaala mõttes pildid ka kaelas. Sellised said kaks keed, ühel juures ka käevõru -