Rändlinnu pesa

 

Tunnen ise tegemisest suurt rõõmu ning katsetan julgelt uusi asju
19 Veebruar 2007
Harjumatud poeostud.

Kui maalt päälinna elama kolisin ja esimest korda poest kartulit ja porgandit ostsin, oleks maailm nagu pea peale keeratud olnud. Kartulit ja porgandit ja muud sellist ei osteta ju ometi poest, vaid tuuakse põllu pealt või keldrist, olenevalt aastaajast.
Samamoodi ei osteta mu meelest ka lambavillast lõnga mitte poest. Seda võetakse empsu elutoa sektsiooni ülemisest kapist suure kilekoti seest. Kui kilekotist otsa saab, siis minnakse villavahetusse ning saadakse suure hunniku pestud ja nokitud villa vastu omale meelepärases jämeduses ja värvitoonides.
Empsu elutoa sektsiooni ülemisse kappi käsi enam ei ulata, ühed mõnusad lambavillased sokid aga peaksid ju igal inimesel olema. 100% lambavillast seda korda ei saand keegi, aga sokid sai terve pere.

Sokilugu sai alguse sellest, et mu härrake läks üks päev oma tarvis Michaels poodi voolimissavi tooma. Poest helistas ja küsis, et äkki mul oleks ka sealt poest midagi tarvis. Mõnikord on mul kohe endast kahju, et ma suudan mõistlikke ja tarku otsuseid teha. Sellest poest on ju alati piiramatus koguses asju tarvis. Mina aga mõtlesin liigse kulutamise peale ning teatasin, et ainus, mida ma tõesti tahaksin, oleks sokilõnga kogu perele. (Seda samat, mida kunagi poest ei osteta) Järgnes härra poolt põhjalik lõngavööde telefonis ette lugemine, ning minu sokilõng sai valitud. Endale otsustas ta ise lõnga valida, lapsed pidid omad jääkidest saama.
Minu mõnusas peenikeses sokilõngas on 80% villa, härra jämedas chunky tweedis 25%.

Sokitegust niipalju, et endale riskisin katsetada disaineri loomingut. Tegemist Charlene Schurchi sokkidega, huvitas mind keerdsilmustega muster, kannalaka vahvelreljeef ning kannalaka serv ripskoes. Härra sokid said tavalisemast tavalisemad, ainult pillimehele sobivate nootide ja võtmetega. Poisu sokid tulid triibulised ning piiga sai tikitud põlvikud. Sokipere pildistamisega sai nalja ja varbatantsu nii, et vähe pole, õnneks üks pilt tuli piisavalt selge muude tantsuliste udukogude vahel.



Vahvline kannalakk on õige lihtne teha.
Parempoolsed read - üle ühe silmuse kududa parempidi, vahepealne silmus kudumata üle tõsta.
Pahempidised read kõik silmused pahempidi kududa. (eelmise rea kudumata silmus jääb keerdsilmus)
Nõks seisneb selles, et parempidistel ridadel kududa see silmus, mis keerdus on, ehk üleeelmisel real kudumata üle tõstetud sai. Skeemis näeks asi välja nii -
4.rida - - - - - - - - -
3.rida I * I * I * I * I
2.rida - - - - - - - - -
1.rida I I * I * I * I I

Esimene ja viimane silmus alati parempidistel ridadel läbi kududa. Tärn tähistab skeemis kudumata silmust, mis ei jookse sirges reas vaid vaheldumisi sikisakitades, tekitades vahvlireljeefi.



Mannu sussimaania ei jätnud mindki tabamata, nagu muudki praegusel ajal liikvel olevad viirused.

Eelmises postituses eksponeeritud oran˛ kehakate vajab veel tööd ja viimistlust.
laaneorg posted @ 23:08 - Link - kommentaarid (16)
12 Veebruar 2007
Tuli ja murdis.

Ei mäletagi enam, millal viimati end nii näruselt tundsin. Kaks päeva on täielikult palavikualandajate narkoosi all maha magatud. Endiselt valutavad lihased, kondid, juuksed, hambad, ripsmed, küüned ja kõik muud kehaosad. Lapsed hakkavad sellest juba välja ronima ning õnneks on meie issi suutnud siiani terveks jääda, kui aga vaatan segadust, mis meie majapidamises hetkel valitseb, ei tekigi tahtmist liiga ruttu terveks saada...

Elutoa nurgas seisab kurvalt üks korvike, millest ei ole lillegi liigutatud juba mitu, mitu head päeva. Korv on kurb ja mina ka, aga silmad ei luba hetkel millegi nii pingutavaga kui käsitöö, tegeleda.


Eelmine nädal lugesin siin blogidest, et haiguseid ka teie seas küllaga liikvel, paranege hästi. Kevad ei ole ehk enam mägede taga.
laaneorg posted @ 14:30 - Link - kommentaarid (10)
07 Veebruar 2007
Suures suveootuses.

Ehkki ma Mare heegeldusi tema blogis vähema imetlusega ei vaadanud kui enamus tema blogi külastajaid, ei olnud mul endal kavatsust temaga koos toppi heegeldada. Siis aga tabas mind P6rgukizi/Kitzi tibina tobinat nähes selline suuuuuuur soov oma piigale ka üks roosa top suveks teha. Siinkohal SUUR TÄNU MARELE põhjaliku õpetuse eest! Ei maksa küsida miks selle suvise asjaga keset käredat ja külma talve nii kiire oli, vastust teab vaid tuul. Mina tean ainult seda, et kui tuhin peale tuleb, tasub kuuletuda, niikuinii käsilolevad tööd ei edene enne, kui tuhin valmis.
Meie topp sai nagu päris, voodriga ja puha. Eelmisel suvel oli piigale samast heegelniidist üks rätike heegeldatud, nüüd siis nagu komplekt kohe. Heegeldamise ajal oli mu piiga nii vaimustuses sellest, kui ilus see asi ikka on, aga kui valmis sai, tegid talle kõige suuremat rõõmu paelte otsa raskuseks pandud savipallid, mida me temaga koos veeretasime ja küpsetasime. Ikka oma käsi ka mängus olnud!
Minu tähelepanekud topi heegeldamisest sellised, et voodri kinnitasin käsitsi, voodriks kasutasin trikotaa˛i libedama voodririide puudumisel, sobib küll. Heegeldamise ajal selga proovides juba arvasin, et tuleb harutama hakata ja uuesti teha nii, et saaks külje peale luku panna. Valmis asi siiski annab siit ja sealt nii palju järele, et ilusti selga saab, ehkki peab ütlema, et täispuuvillast heegelniiti ning peenikest heegelnõela kasutades jäi asi ikka küllaltki jäik. Lapse pea on ju teadagi proportsioonides suurepoolne ning ülepea sikutamine pole kellelegi meeltmööda.
Lõpptulemusega oleme rahul, kui aga peaks tuhin peale tulema veel sellist teha, siis endale meelespeaks külje peale luku variant.
Ah, seda ka, et taustal on üks nukumaja, mis on under construction...

laaneorg posted @ 13:24 - Link - kommentaarid (25)
03 Veebruar 2007
Töö, mis lausa lendas.

Mõnda aega olen juba mõelnud, et tahaks üht eest lahti käivat pikemat kampsunit, mida mõnus peale tõmmata. Olen nüüd vist ise juba selles eas, et ühel soojal kampsunil peab tagumik ikka sees olema . Mõni aeg tagasi katsetasin ühe lõngaga, tulemus jäi oma meelest liiga liru ning see asi sai üles harutatud. Eelmisel nädalalõpul oli asja poodi, kus ka lõnga müüakse. Uudistoodete riiulil püüdis minu pilgu kinni üks Bernati lõng. Tavaliselt selle firma lõngasid ei kasuta, ei meeldi 100% akrüülkoostis, nende twist tundus aga kangesti pehme ja toekas olevat. Nii ta mu ostukorvi rändas. Proovilapp näitas ka, et pika kampsuni jaoks on see just õige valik, kude jäi mõnusalt pehme aga ka tihe.


Reedeks oli kampsun valmis. Pole ka imestada, lõnga jämeduseks 5 ning tegumood lihtne labases koes raglaan soonikus servadega ja kudumine läks tõesti lennates. Jääb üle ainult oodata ja vaadata, kuidas see materjal ka kandmisele vastu peab, ehk et kas topiliseks kipub. Kampsuni tegumoe valisin Vogue knittingu eelmise suve numbrist, sestap tuli ka poseerida Vougelikult... PS just kampsuni juurde kandmiseks sobib mu meelest ka villapallikee.

laaneorg posted @ 18:51 - Link - kommentaarid (19)
162069 visitors