Rändlinnu pesa

 

Tunnen ise tegemisest suurt rõõmu ning katsetan julgelt uusi asju
27 September 2007
Minu võlurist emale.

Ma ei mäleta, et oleksin seda lapsena arvanud, aga nüüd kaldun küll arvama, et minu emmel on võluri võimed. Kuidas muidu oleks ta suutnud imelühikese ajaga mulle ookeani taha saata täpselt sellised asjad, mida mul kiiremas korras tarvis oli.

Nimelt osalesin 15. sept ühel üritusel nimega Heaven's Rehearsal, kus oli tarvis esindada Eestit. Ehtsate rahvariiete puudusel otsustasin õmmelda lihtsa linase kleidi - sellise, mida saaks ka ilma rahvuslike sümboliteta kanda. Sellega minu isetegemine selle komplekti juures lõpeb.

Ehkki mu ema on minu subjektiivset arvamust mööda Muhu kõige andekam roosija, ei jätkunud tal aega ise mulle pätte tikida. Selle asemel tõmbas ta oma võlurivõimed taskust välja ja sebis mulle täpselt jalga sobivad Muhu pätid, kleidi peale sõle ja kirivöö.
Jõudsin oma rahvusliku ensamble'ga koguni telekakasti sisse.
Aitäh, Sulle kallis Võlur!



PS. Õnneks ei olnud mina ainuke Eesti esindaja, korralike täiskomplektis rahvariietega esindas Eestit kolm kaunist näitsikut.
laaneorg posted @ 17:23 - Link - kommentaarid (8)
25 September 2007
Vananaiste suvi.

Tegelikult tahaks hoopis kobiseda suurkorporatsioonide monopoolse mentaliteedi ja internetita elu üle, aga selle klombi neelan nüüd ilusti alla ning tunnen siirast rõõmu sellest, et "eluliin" (aka internet) on taastatud ja elu läheb edasi.

Eris on valmis! Lukk on veel leidmata, sestap ka selles postituses pilte ei tule. Täna räägin hoopis sellest, kuidas meil vanavaiste suvi täiega möllab. Täna näiteks on õues 30 soojakraadi. Mis villase kampsuni kudumisest sellise ilmaga rääkida saab.

Köitis mindki peene prantsuse topikese kudumine, lõin kampa mõttega sellest midagi kleidilaadset tütrele aretada. Tumevalge aga veenis mind, et vertikaalsed triibud sobivad kõigile (ka minusugusele taljepuuduses kannatavale daamile) ja nii söandasingi teda endale teha.

Tuleb tunnistada, et lõngavalik natuke liiga jäme (heegelniit pluss peenike akrüül) ning üldse ja eriti rinnust sai natuke lai, pean veel mõtlema, kuidas seda viga parandada... Tagumise osa kaelusesse kudusin sama serva, mis varrukakaart kandib.



Valget teemat jätkates paar võimlemistrikood. Nendega oli selline lugu, et tütar hakkas balleti ja jazz tantsu tundides käima ning oli leotardi vaja. Ostsin siis lycra kanga, elastikpitsi, läbipaistva kummipaela ja nagu lõpuks selgus sain sama raha eest, mis poes ühe trikoo eest maksnud oleks kolm võimlemistrikood ja kahed retuusid.



Talletaksin ühe valge ise tegemise veel. Precious Hands nimelise kingi saime pojale sünipäevaks. Karbis oli südamekujuline vorm, kipspulber ning 3-D geeli pulber. Tulemuseks selline vahva mälestusese, käejoonedki hästi täpselt näha. Praegu on ta veel valge, aga seda saab ju ometi ka värvida ja kaunistada.

laaneorg posted @ 18:35 - Link - kommentaarid (15)
162069 visitors