Rändlinnu pesa

 

Tunnen ise tegemisest suurt rõõmu ning katsetan julgelt uusi asju
27 November 2008
Haldjate mängud.

Kas teadsite, et haldjad mängivad vahetevahel ajaviiteks mängu Tipid Täpid. Seda lugesime ühel õhtul Lauraga hetkel tema lemmikraamatust haldjatest. Selles mängus lendavad haldjad lepatriinusid otsima, võidab see, kes leiab kõige rohkeb lepatriinusid ja loendab enim täppe. Ühe haldjaga juhtub aga nii, et üks lepatriinu otsib tema üles. Tegemist pole aga tavalise lepatriinuga, vaid valge lepatriinuga, kellel valged täpid...

Ei saanud mina seda valget lepatriinut omal peast. Nii tahtsin teda kuidagi kududa.
Mudel - Valge lepatriinu (olgugi et teostus roosa)
Lõng - Patons Be Mine ja Soft Touch (100% akrüül)
Vardad - 4,5mm ja 3mm



Mängisin tekstuuriga. Silmuste arv on allosal ja passel sama, lõnga ja varraste jämeduse vahe annab kroogitud efekti. Esihõlmad on taotluslikult asümmeetrilised. Kaelus on kootud parempidiselt alla rulluma. Varrukakaart kududes kahandasin mitte päris servast vaid paar silmust sissepoole, nii saab hästiistuva varruka. Rätsepad teevad jakkidele ja mantlitele sarnaselt kas krooked või õmblevad õmbluse kohta pingutusriide.



Kampsunile lisandus võrkpatendis müts, mis sobib kui valatult ka neiu uue talvejope juurde. Võrkpatendis jäävad pahempidisel real 3 silmust ületõstmisega kokku kootud kahandused väga ilusad. Üritasin kahandustest pilti teha aga tulevalgel pildistamise asi... üks pilt välguga, teine välguta. Sellises koes müts on kangesti mõnus, pehme ja soe, plaan endalegi mantliga kandmiseks midagi sarnast teha. Serva heegeldasin 3 rida kinnissilmuseid, ja kaunistuseks ka üks ätse.



laaneorg posted @ 03:21 - Link - kommentaarid (18)
20 November 2008
Roosamanna või vahukomm.

Kas pole naljakas kui kiiresti ema ja isa väikestele inimestele igasugu nimedega lagedale tulevad. Meil on Alana Luisest saanud Vahukomm. Suurematele lastele meeldib teda hulga rohkem Marshmellow'ks kutsuda, pealegi tundub pisipiiga ise sellisele lõbusale nimele suurema itsitamisega reageerivat.

Mainitud nimemuutus sai alguse Alana talvemütsist. Kuna üldiselt on meil mütsidega igavene jama, ei meeldi talle need, siis otsustasin, et talveks on vaja midagi, mis liiga pea ümber ei oleks, samas peast ära ei tuleks ja kõrvad ka soojas hoiaks. Valisin lõngaks Patons Mine, puhas sünteetika, aga see eest pehme ja soe. Ehk oleks labases koeski piisavalt soe saanud, otsustasin siiski palmikutes teha. Otsustage ise, kas pole pisut vahukommine see topp tal peas?



Õmblesin talle ka talvekombeka. Väliskiht on tuult pidavast materjalist, vahel vatiin ning voodriks sedakorda puuvillave velvet. Algul pelgasin, et äkki on selgapanemisega jama, et jääb toariiete külge kinni ja ei libise hästi selga, tegelikult probleemi pole. Saame selga ilusti.
Kuna tegemist sellise tumeda materjaliga oli vaja teda väheke tüdrukulikumaks teha, sestap roosad paelad, pitsid ja muu.
Lõige juba armsaks saanud Ottobrest 4/2004
Tagatipuks oli täna parim päev talveriiete pildistamiseks, sest meil on maas LUMI!!!! Öö jooksul sadas umbes 10 cm maha ja aina sibistab juurde. Teate küll seda talve muinasjutumaa tunnet!





Beebipoisile.

Üks kingituseks tehtud komplekt. Ja taas kord ammu ära proovitud Elsa Leiteni tekiidee (käsitöö 2005). Auto turvahälli sobib sihuke tekike imehästi!
laaneorg posted @ 12:57 - Link - kommentaarid (13)
162069 visitors