Rändlinnu pesa

 

Tunnen ise tegemisest suurt rõõmu ning katsetan julgelt uusi asju
27 Detsember 2008
Mummud, palmikud, soonikud.

Ehk Põikipidi mummude ja palmikutega pullover. Mul juba tavaks saanud rongi sabas sörkida. Nii ka seekord armusin tollesse põiki kampsunisse siis, kui teistel IT koostegijatel juba aastajagu teda kantud. Milline tekstuur! Milline illusoorne figuuri parendamise lootus minusugusele puusakale daamile!



Mul on selle kudumi valikul ka veidi strateegilised põhjused. Imetava emana tean omast kurvast kogemusest, et piimaallikad vaja soojas hoida. Sestap mu pullover hetkel lühike, kõige tähtsamad osad on kaetud.
Allosa soonikut saab iga kell pikemaks kududa ja küllap ma selle ettegi võtan. Teine muudatus, mille kavatsen ette võtta on kaelus. Suur ja lopsakas soonikukaelus oli üks meeldivamaid detaile selle mudeli juures. Pisut lõngavarusid vaja täiendada ja loodan lõpptulemuseks saada just seda, mida tahtsin. Tänavustel Jõulukogunemistel oli ta mul igatahes uhkelt kasutuses koos lisandiks tehtud kaelakeega.



Kudusin põhiosa ühes pikas tükis. Nimelt õlgadel on küll õmblused aga küljeõmbluseid on ainult üks. Mulle isegi meeldis see, et õlaõmblus jäikust lisab. Kõik soonikud on hiljem ringselt külge kootud.
Lõnga nimi teadmata, soetatud vabrikujääkide kuhjast. Mingi sünteetika segu tõenäoliselt, kangesti pehme ja soe on ta küll.



Lisan ka ühe udusevõitu pildi peaaegu juba meie pereliikmeks saanud kardinalist. Selline uhke punane tegelane käib meie linnusöögimajas koos oma kaasaga sagedasti einestamas. Loomult on kardinalid aravõitu sestap minu prosta kaameraga rakse head pilti saada...


laaneorg posted @ 16:45 - Link - kommentaarid (7)
07 Detsember 2008
Minu talvevarustus.

Naljakas, kuidas kooliajast lisaks raamatutarkusele jääb eluks ajaks meelde tarkuseterasid, mis õpetajatelt muuseas pudeneb. (Ehk on siiski palju tahta, et õpitud raamatutarkus eluks ajaks meelde jääb...)
Minu kehalise kasvatuse õpetaja põhikoolis rääkis alati, et kui ka kõige külmemal talveilmal on soe müts peas, soojad kindad käes ja soojad sokid jalas, siis on kogu ülejäänud keha soe isegi kui puhvaikat seljas pole.
Pole mina palja peaga käija, kindad peavad ka soojad käes olema.

Mütsi hakkasin endale kuduma Knitty Cross-Country järele. Kahte lõnga järele vedades saab soojema peakatte, pealegi kõrvaklapid hea koonu alla kokku siduda, kui kõva tuul on, saab põsed ka sooja...
Lõnga teadsin nappivat, pelgalt ühest projektist üle jäänud varud. Hea oli, et kudumist tuli alustada tipust. Teisalt jälle kui oleksin kõrvaklappidest alustanud, poleks nii pikka "kasutut saba". Silmuste arv mustris kasvatamiste lõpus oli ehmatavalt suur, kudusin seega tunde järgi, silmuseid sai mõnevõrra vähem küll, kõrvaklappideks ometi lõnga ei jätkunud. Improviseerisin mütsiserva I-cordist paelaga lõpetamise järgselt ka sutsu soonikut, et paremini peas püsiks.



See müts on muidugi jopega igapävaseks kandmiseks meie lõpututel kooli ja koolist koju käimistel. "Linna" minemiseks tuleb mantliga sobiv teistsugune peakate. Üks udune näide ka sellest kuidas mo möts pääs istub.


Kindad on Kristin Nicholase Kilm Gloves IW Knits 2007 talvenumbrist. Tõeliselt mõnus lõngajääkide ärakasutamise projekt.



Nii müts kui kindad kootud Elann Peruvian Highland Woolist2,5mm sukavarrastega. Pisut karedam on kui meriino, aga see-eest soe.

Mulle meeldib Fair Isle!

Ah jaa seda ka, et tegemist Lõngajäägid kasutusse! koostegemise projektiga.
laaneorg posted @ 22:50 - Link - kommentaarid (15)
121283 visitors