Rändlinnu pesa

 

Tunnen ise tegemisest suurt rõõmu ning katsetan julgelt uusi asju
21 Detsember 2006
Ilma lauluta edit

Ei kõlise peas ühtki laulu tupsudest, seega ei mingit laulmist. Ja ei mingeid roose! Kavaldasin lõnganappuse üle sobivas toonis sugulasega ning sall sa hoopis tupsud külge.


Oo Roosi, Roosi, Roosi...

...naine nagu vägev heinasaad.
Ei saa kohe seda laulu peast, olgugi, et laulan hoopis lilledest, mis taas kord mu sallikesi ehivad. Sedakorda valmis üks entrelac sall, narmaste jaoks enam lõnga ei jätkunud, tegin roosid. Oleks ju ilma milletagi ka sobinud, mõtlen veel, äkki võtangi ära. Praegu aga lubage esitleda kingitus ämmale - äärmiselt pehme ja soe sall.
laaneorg posted @ 04:10 - Link - kommentaarid (19)
17 Detsember 2006
Tänutundest.

Hakkan alles nüüd aru saama, miks on kirjutatud nii palju laule Jõuludeks koju tulemisest. Küll tuleks, kui seda merd vahel ei oleks. Tahaks nii oma emme tehtud kapsarulle ja vanaema pühadesaia. Tegelikult tahaks lihtsalt oma ema ja vanaema näha ning kallistada, oma venda kiusata ning tema uhiuut tütreraasu imetleda ja õega koos naerda... Küll tulevad ka need ajad, mil saangi tulla, just Jõuludeks.

Siinmaal on aga üks imearmas tädi, kes kehastab endas minu jaoks nii ema kui vanaema. Tädi Miralda, teist sellist ei ole vist terves ilmas. Mu abikaasa vanatädi on ta sugulussidemetelt, hingelt aga ligilähedane, päris oma tädi kohe. Talle nii omasel vaiksel moel on ta mind, talle tegelikult võhivõõrast, omaks võtnud. Tädi Miraldaga saab kõigest rääkida, tädi Miraldaga tahangi kohe kõigest rääkida. Alati kui teda kallistan, kallistan mõttes oma ema ja vanaema...

Pühadeks tegin tädi Miraldale helelilla õlgade soojendaja. Sai pehme ja mõnus, lõngaks villa ja akrüüli segu. Esimest korda elus tegin proovilapi täies suuruses, hehee. Kokku sai kaks keepi, sinise jätan endale, ei ole nii pehme ja mõnus kui lilla, materjal teine, aga minu värvigammaga sobib. (Sinise värv on õigem tagantvaate pildil) Muster Interweave kullaaugust. PS Tumevalge leiab kindlasti ka terase vaatamise juures ühelt pildilt oma näolapi südamekujulise raami seest.
Nautige oma peresid ja kallistage armsaid.



laaneorg posted @ 02:12 - Link - kommentaarid (10)
15 Detsember 2006
Väike heegeldatud roos.

Näidise heegeldasin salomoniräti mohäärist suure heegelnõelaga, selletõttu tulemus ka kangesti kohev. Parema vastavusega heegelnõela ning lõngaga saab sarnase tulemuse nagu lilla salli peal on.

Alusta 24 kettsilmusest, kinnissilmus nõelast 6.-sse silmusesse, edasi 3 kettsilmust ja ülejärgmisesse silmusesse kinnissilmus, nii rea lõpuni, tekib 10 kaart. Rea lõppedes keera töö ringi ning igasse kaarde 5 kinnissilmust + 1 aassilmus. Katkesta lõng, jäta pikemad otsad ning keera roosiks kokku ja õmble tagant kinni.
Mustrit ise välja ei mõelnud, aga algallikat ka enam ei mäleta, et korralikult viidata. Umbes nii nagu on kunagi selgeks õpitud kinnissilmus ja ahelsilmus heegeldamises ning parempidine ja pahempidine kude kudumises, nii on ka selgeks õpitud sellise roosi tegemine. Vabandan, kui kellegi autoriõiguseid rikun oma postitusega.
laaneorg posted @ 20:48 - Link - kommentaarid (4)
14 Detsember 2006
Roosid ja salomon ning muud sallid.

Sel aastal sokutan mina nii mõnegi kuuse alla salle. Sallid on tõeliselt mitmekülgsed, kandmisvõimalused piirduvad vaid kandja kujutlusvõimega. Mina esitlen neid siiski lihtsalt põrandale laotatuina, iga kandja lisab oma sallile oma võlu.
Alustagem salomonist ja roosidest. Minu meelest saavad nad koos hästi hakkama. Õlasallil on nad veel kuidagi eriti kelmikad selja peal rippudes.


Proovisin kätt ka volangsalliga. Jällegi lõbus tegemine ja vallatu tulemus! Kel huvi,muster siin , foorumis on ta ka üleval.

Siis veel kaks sallikest, mis küll muu ühise nimetaja alla kui sallid, ei mahu. Kreemikas on ripskoes pitsimustriga konservatiivsemat laadi sall Interweave Knits varamust. Lilleline aga lihtsalt kokkuheegeldatud lillemotiivid pikas, pikas reas.
laaneorg posted @ 16:29 - Link - kommentaarid (23)
10 Detsember 2006
Kõik sai alguse kingadest.

Selle aasta esimene jõuluistumine meie jaoks oli laupäeval (eile). See oli ammu ette teada, ammu oli ka ette teada, mida mina sinna selga panen. Kudusin hoole ja armastusega endale pisut pitsilise kreemides/pruunides toonides kampsuni. Õmblesin seelikugi sinna juurde, ikka toon toonis sobiva. (Senda ensamble't näitan edaspidi) Ainult kingad olid puudu. Kuna šokolaadipruunide kingade soov mul juba mõnda aega olnud oli, siis otsustasin, et seekord pean need endale saama. Mu outfit oleks olnud täiuslik!
Neljapäeva õhtul saime lõpuks mahti poodi minna, mida ma aga vajalikus suuruses ei leidnud, olid šokolaadikarva kingad. Leidsin hoopis ülimugavad ja kangesti armsad mustad kingad, boonuseks veel soodne hind.
Nüüd olin aga dilemma ees, nii palju ikka vana kooli inimene, et mixi ja matchi kui palju tahad, aga kui pealaest pahkluudeni kõik soojades pruunides toonides on, siis ei sobi allapoole pahkluud kohe kuidagi musta kinga panna.
Kell kümme õhtul siis vardad kätte ja kuduma. Ise ka ei tea, miks ma nii jäärapäiselt ühe kudumi mõtte juurde jäin, õmblemine oleks ju märksa kiiremini läinud, aga mis kord pähe võetud, selle peab ära tegema. Kui õhtul silmaluugid enam lahti ei seisnud, oli seljatükk poole peal. Reede hommikul vardad kätte, ridade vahel lapsed riide topitud, kooli/lasteaeda viidud ja ikka edasi kootud. Kell 10.30 karjus tagumik lausa puhkuse järele, ja hea oligi, muidu oleks lapsed koju toomata jäänd... (Nüüd võib jääda mulje, et ma tagumikuga koon, aga saate aru küll, koon ju istudes) Seljaosa valmis!
Kuidagi silmuste lugemise uimas valmis lõunasöök, hea, et spagette varda peale ei ajanud...
Õhtuks oli valmis ka esiosa ning alustatud kraega. Voodis pikutades ei andud ka veel asu, kuna kudum elutoas ja ei viitsinud seda sealt ära tooma minna haarasin heegelnõela ja voodi kõrval asuvast kotist lõnga ning alustasin varrukaga.
Laupäeva hommikul, kui teised ärkama hakkasid, triumfeerisin mina oma uue pidukampsuniga.
Kas poleks olnud lihtsam kuskile poodi minna ja sobiv pluus või topp või minugi poolest kampsun leida? Aga vat minu jaoks oli ainus lahendus hullust meenutav eneseteostus.
Siin siis need süüdlasest kingad ja kampsun ka. (Nüüd, kus pilt juba üleval, märkan, et lapsed tohmakalt näpud suus pildile jäänd)

laaneorg posted @ 03:20 - Link - kommentaarid (12)
05 Detsember 2006
Jõulusokid ja -karud, ehk võõraste sulgedega ehtimine.

Kuidagi äkitselt puges Jõulutunne minu südamesse ja nii tugevasti kohe, et võtsin kapist täna meie pere olemasolevad jõulukaunistused välja. Eelmised Jõulud olid meie esimesed siin maal, ei olnud meil ühtegi ehet. Esimeste kaunistustena kudusin pisikesed rohelised sokid (nii pisikesed just ei ole, et kõrva riputada), riputasin need söögitoolite seljatugedele, mööblit ju ka suurt veel ei olnud...

Siis kinkis keegi lastele suured sokid, need õmmeldud sokid. Paar nädalat tagasi aga koputas naabritädi uksele, ta oli meie lastele kohe nimelised lõbusate piltidega sokid kudunud. Sinna sisse mahub kopsakaid üllatusi toppida. Ah, et põdrad? Need on niisama meeleolu lisamiseks.

Suure portsu lumehelbeid heegeldasin ka eelmisel aastal, enamuse neist kasutasin kaartide meisterdamiseks, mõned igerikud, mis alles on, on karbis suvitades kõveraks kiskunud. Ämma kingitud Simply Snowflakes lehekeses on 14 erinevat mustrit, jääks ainult aega nii palju üle, et sel aastal mõni juurde teha ja vastvalminud rooma kardinate külge kööki kaunistuseks panna.

Järgmisel pildil on aga meie pere jõulukarud kootud kampsunitega. Topime nad sisse istuma ja meie tegemisi piiluma. Ütlemata armsalt vaatavad sealt meid oma plastmasssilmadega.
Võõrad suled siis sellest, et ei kudunud ise karudele kampsuneid selga, meile tulid nad juba soojalt riietatuina.
laaneorg posted @ 01:28 - Link - kommentaarid (2)
02 Detsember 2006
Pidulikkuse hõngu.

Mõned kingitustena välja läinud kudmid, mis veidike pidulikkusele pretendeerivad. Eest seotav väiksemat mõõtu õlasallike on kootud hõbedaste ja mustade tupsudega lõngast. Muster taas kord Knittyst.

Kaks väiksemat roosamast roosamat boolerot ka. Inspiratsiooni saadud siit ja sealt, veidike Freddy toimetamistest ja veidike Leili lehvitustest. Kui keegi ei saa aru, miks pilte nii jõhkralt töödeldud on, siis vildakad on nad niigi, aga taustavärv oli jube vale, sellest ka väike katse neid silmale meeldivamaks teha.
Viimistluseks kasutasin taas kord paela. Atlasspaela ja kudumi kooslus on minu meelest väga ilus ja särav (ehkki pildilt see suurt välja ei paista, nüüd aga hilja paremaid pilte teha, boolerod on kodu vahetanud).


laaneorg posted @ 22:46 - Link - kommentaarid (6)
154601 visitors