Rändlinnu pesa

 

Tunnen ise tegemisest suurt rõõmu ning katsetan julgelt uusi asju
30 Aprill 2007
Sinised vardakotid.

Kingitused läbivad teinekord kõiksugu kummalisi teid, enne kui omanikeni jõuavad. Minu poolt õele saadetud veebruarikuu sünnipäevakink jõudis temani aprillis. Mina sain omakorda aprillis ühe jõulukingi. See-eest millise! Raudselt kuuluvad minu lemmikudujate hulka Uusmeremaal pesitsevad Tracey Ullman ja Mel Clark. Pea kõik nende väljaanded ilmuvad koostöös ning mõnusalt huumoriga vürtsitatud. Kingikotist leidsin nende "Knit 2 together" raamatu, täis põnevaid mustreid ja õpetusi ning mahlaseid kudumisega seotud lugusid elust enesest.
Selles raamatus jäi esimesena silma üks nii minulik kott. Autorid soovitavad seda käsiloleva kudumistöö transportimiseks kasutada, või nendegi poolest pidžaama ja hambaharja vedamiseks, kui sõbrannad öist kudumismaratoni korraldama peaksid.
Valisin enesele sobivad ja lõngavaramus leiduvad toonid. Kahe värvi kasuks otsustasin sangade tõttu. Kootud kahekordsest lõngast, kott sai seega küllaltki tihe ja vormi pidav. Muster moodustub silmade kudumata ületõstmisega lõnga töö ees vedades. Voodri panin sisse ainult selletõttu, et vardad sealt välja ei piiluks ning mõnd pahaaimamatut kaaskodanikku ei torkaks. Koti põhi on 50 x 17 cm ning kõrgus umbes 27 cm.




Teine vardakott on õieti kudmis- ja heegeldustarvikute hoidik. Olin mingi aeg tagasi plaanid valmis joonistanud ja riidejääkidest tükidki välja lõiganud. Nüüd tulid need ühest kotist välja ja suristasin tolle hoidiku valmis. Triibulist on raske pildistada, silme eest võtab kirjuks, aga olemas on siis taskud igat mõõtu varrastele, ringvarrastele, heegelnõetele, silmusehoidjatele ja -märkidele. Sukanõelad said ka oma koha. Tühjad kohad räägivad sellest kui palju asju poolikutena valmimist ootavad. Kihid on sellised, et pealisriide all on plastikust kohamatist tugevdus, siis õhuke kiht vatiini, millele tepitud sisuriie taskutega. Kihte ühendab kant. Viriseda võib mustri üle, mis kaanele sai. Veab nüüd kogu kaane veidike kiiva, liiga erineva tekstuuri ja venivusega kangaid kasutatud. Mis muud, kui et inimene õpib kogu elu.

Üks pilt sisust natuke lähemalt ka, et paremini näha.
laaneorg posted @ 21:52 - Link - kommentaarid (15)
Tulpide õitsemise aeg.

Knitty tulbipapud tundusid ni armsad ja ahvatlevad, et peaaegu otsisin beebit, kellele neid teha saaks. Leidsingi. Väike Heike sai kevadtervitusena endale sellised papud.


Lisaks veel üks pinwheel. Mina leidsin, et laiema kaare kapuutsina kasutust hõlbustab äärde põimitud pael. Kui Heike juba nii suur on, et tahab laiemat kaart allpool kanda, saab paela ilusti välja tõmmata. Sai selline lõngajääkide ärakasutamise projekt. Pinwheel on minu meelest üks lõbus kudumine. Ainuke miinus, et ei saa hästi proovida töö käigus. Joonistasin endale abiks paberist šablooni vajaliku suuruse ja käeaukudega. Selle järgi muudkui kudusin ja mõõtsin ja kudusin... Elannimustri järgi meeldis mulle nööriga maha kudumise variant. See sai nüüd valesti, maha kudusin ikka lõngaga. Nimelt 3 slimusega nööri kududes ja aasasid tekitades 3 silmuse kaupa kududes.



Tõe huvides pean ütlema, et värvid on papudel ja kampsil pisut harmoneeruvamad. Pildid said erineval ajal erineva valgusega tehtus, sellest ka vahe. Kui kolimine ühel pool on, luban paremaid pilte tegema hakata ja õuevalgust rohkem ekspluateerida.
laaneorg posted @ 21:48 - Link - kommentaarid (2)
Liblikate lendamise aeg.

Hirmus täpselt mahun veel tähtaja sisse, et oma esimeses koostegemises kaasatehtud kevad-suvist salli näidata.
Justkui muidu ööpäeva 24 tunnist väheks ei jääks, sai mu piiga paha kõhuviiruse, mis tema niigi kondist keret kolm päeva piitsutas. Tänahommikul kepsutas kooli poole kõvasti polsterdatud preili. Vastasel korral on reaalne oht, et keegi ta teravate puusanukkide otsa ennast vigaseks kukub.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis sallist. Mulle kangesti meeldivad liblikad. Liblikaid ei ole kunagi liiasti arvan mina. Kui siis salli tegemise kampaaniaga liitusin, teadsin kohe, et minu sall saab liblikatega. Kaalusin liblikamotiividest kokkuheegeldamist, intarsia liblikaid ja aplikeerimist.
Lõpuks otsustasin suvisemat sorti/sooja kevade maigulise siidisalli kasuks. Igasuguste õmblustööde soojaga tegin endale ka paar pluusikest ja mõned pükisd. Üks helekollane suvine topike sai päris avara kaelusega ja selletõttu sobis sinna juurde väga kenasti üks sallike.
Liblikad on heegeldatud ananassimustrist inspireerituna ja peale õmmeldud. Natuke litreid ka lisatud.


laaneorg posted @ 12:38 - Link - kommentaarid (11)
18 Aprill 2007
Kingitused, kingitused, kingitused...

Ma ei ole kindel, et on kedagi teist, kellele on nii lihtne head meel teha, kui minu tütar. Ta on võimeline ülidramaatilise tänulaviini vallandama järve äärest leitud sillerdava kivikese üle.
Eile oli tal sünnipäev, esimene juubel suisa - 5 aastat vanust täis. Olime talle mõned nädalad tagasi ratta ostnud (soodushinna kampaania sundis varast ostu tegema) ning kuna ta ise poes kaasas oli, ei olnud seda mõtet peita, sai varase sünnipäevakingina ratta kätte.
Hetkel on meil kolimine käsil ja see teadagi tekitanud koju kastihunnikuid, lisaks sellele on kolimisega ka lisakulutused seotud. Teisisõnu, ei olnud meil võimalik suurt lastepidu korraldada. Sünnipäevaeelsel õhtul, kui lapsed magasid, leidsin, et peaks ikka miskit oma piigale sünnipäevahommikuks tegema. Tegingi. Tõelise retro - sinise seeliku ja valge pluusi. Valged põlvikud jalga ja aastasse 1983.
Kui hommikul kingi üle andsime, kuulsime mitu head minutit kestva ovatsiooni a´la Oi, emme, niiiiiiiii ilus! See on minu lemmik! Mulle meeldivad need väikesed lilled niii väga! Aitäh, issi, ma panen selle kohe selga! Oma tuppa kadudes kuulsime veel kiidusõnade järellaineid, uu ja aa...
Pildi peale püüdmine osutus aga parajaks pähkliks, peaksin seda muidugi juba teadma, et mu laps naljalt kaks kätt külgedel rippu ühelegi pildile ei jää.


Pluus on õmmeldud imepeene triibuga õhemat sorti velvetist. Puhvvarrukad - jälle moes ja samas ka retro, mis retro. Riidega kaetud nööbid annavad väga viimistletud välimuse mu meelest. Lõige Ottobrest, ehkki tegin rohkeid omapoolseid muudatusi.


Seelik nagu seelik ikka, paanide, passe ja petuklappidega. Huvitava nüansina kasutasin lillepaela peale õmblemiseks "nähtamatut" niiti.


Veel saame uhkeldada maailma kõige armsama mana roositud peavõruga, mis Muhu saarelt meie postkasti potsatas.


Sünnipäev osutus igavesti vahvaks. Käisime vanaisaga 5 kurika keeglit mängimas - nalja nabani. Õhtul tulid tädi ja onu ka veel kooki sööma ning õhtu kulmineerus kingiks saadud kitarriga rokkides.


Kuna mul see lobamisegeen domineeriv on, siis veidike veel.
Mina sain ka üllatuskingi osaliseks. Kolm imearmast vanaema, keda ma ainult lasteaia värava juures näinud olen ja ise pelgalt teretuttavaks pean, kutsusid mind ühel hommikul kohvile. Nii huvitav oli kuulda nende lugusid, nagu oleks mõnd head raamatut lugenud. Hommikukohvilt naasesin imeilusa lillekorviga, mis mulle kolimise puhul anti, saan kõik lilled aeda istutada kui soojaks läheb.
Küll teeb ikka südame soojaks.
laaneorg posted @ 13:24 - Link - kommentaarid (15)
13 Aprill 2007
Safari.

"Meil lobisemise eest palka ei maksta." Peaks selle endale blogisse kuskile loosungina riputama, siis ehk ei kipu igas postituses nii kangesti jutumulli puhuma...
Täna jutt lühike - Beebikomplekt Elsa Leiteni ainetel ajakirjast Käsitöö 2005. Peatselt ilmavalgust nägeva pisikese inimese sugu on teadmata, aga teada on, et beebi tuba on safari teemaline. Sestap sellised värvid. Kohe kuidagi ei saanud ka kaelkirjakut tegemata jätta. Kaelkirjakud ja safari - peaks ju sobima. Ehkki pole veel otsustanud, kas ta mitte liiga suur ei saanud. Looma kõrgus on 48 cm.
Pikakaelalise õpetus pärit ühest hirmvanast väljaandest nimega The Toy Box, 10 quickly knitted toys. Kootud kirjak on fiberfilli täis topitud, muster peale tikitud. Jalgadel traati sees ei ole, ainult tallad on papiga tugevdatud, et kandepind stabiilsem saaks.
laaneorg posted @ 03:22 - Link - kommentaarid (21)
09 Aprill 2007
Kiired ajad.

Olen juba kord selline inimene, kes naljalt midagi seadusevastast ei tee. Nüüd, kus mul on ametlikult luba siin riigis raha teenida, teen ka tööd. Mitte just "tööl käimise" tööd, aga kodust töötan ja tööd jagub. Lisaks kõigele on meil veel kolimine ees/käsil. Mai kuus kolime ridaelamusse, mis lastega perele igati parem variant on kui kõrghoone 10 korruse korterielu. Näpud juba sügelevad hirmsasti mulla järele, päikesepoolse tagaaia olemasolu seda ka võimaldab.
Alljärgnevad pildid on puhtalt dokumenteerimise tarvis üles säätud. Tööd ja kvaliteeti nendelt ei näe, enda jaoks panen aga märgi maha.
Tantsuseelikud, mida kokku 10 tk sai, laste seljas Palmipuude pühal. Naljakas ja armas ühtlasi, kuidas mu liimiriidega tugevdatud laiad vööd laste punnkõhtude pealt ikka maha kippusid rulluma... Seelik ise ratasklošš.

Järgmine projekt õmblustöö vallas oli 30 jänest. Ei taibanud kodus toorikust paremat pilti teha, aga lugu selline, et jänesed said seljaõmbluse asemel takjariba kinnise. Lapsed, kellele need läksid toppisid Easter Craft Night raames kered ja pead täis ning liimisid silmad ja ninad pähe, palelad kaela ja sildid ka külge. (Käpad ja jalad olid juba topituina külge õmmeldud)
Jäneste tegemine oli aga suisa lõbus - 30 jänest tähendab 60 kõrva, 60 käppa ja 60 koiba, mis omakorda tähendab 120 kõrvapoolt, käpapoolt ja koivapoolt. Kui neid pooli masinaga kokku säristasin, sai mõnusad pikad kõrvakäpakoiva read. Oleks veel üleval olnud, oleks sinna peale sündind sättida

Lõpetuseks veel vaatepilt, mis mulle eile õhtul avanes, kui lastetoast mööda jalutasin.
Millegipärast ei sobinud me noorhärrale teki all magamine. Hoopis padjalt on püür ära sikutatud ja seda magamiskotina kasutatud. Leidlikkusel pole piire.

laaneorg posted @ 17:04 - Link - kommentaarid (8)
162072 visitors