Omadega Mulgimaalt

041526 Külalist/Visits

MINUST
vanus: retro, kunagi vintage
elan: Mulgimaa, Karksi-Nuia
tähtkujult olen: Kaksik
MINU NUPUKE

Varasemad tööd, mille üle olen uhke


Nõuanne
Palun ära kasuta siit võetud pilte enne, kui oled saanud minu nõusoleku.
Lemmikvanasõnad

*Ega ilma pole tuldud sitale vaid tükka tegemä.( Helme)

*Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele.(Tarvastu)

*Vähemb kõnelde, rohkemb tetä, sest aig om raha ja raha om vähä.( Karksi, Tarvastu)


LINKE
Muud huvitavat
ARHIIV
IGASUGUST

Flag Counter

Omadega Mulgimaalt
Kõik põhilised käsitöö liigid; lausa seinast-seina, vahel isegi koos seintega ;)
14 November 2014
Leidsin, et olen mööblit häbemata vähe näidanud. Blogi tutvustus lubab ju absoluutselt kõiki isetegemise saavutusi
Mul on kirg vana mööbli vastu. See ei lähe üle ka, on ravimatu ja aina süveneb.Kui kuskil vana ja iseloomuga mööblit näen, läheb silm särama ja käsi kipub iseenesest puidusüüd silitama.
Minu kodus on ainult 1 saepuruplaadist mööbliese- kirjutuslaud, aga sellegi sain lahke naabri käest, kes muidu oleks ta ära visanud. Ülejäänu kannab juba kas märki ”antiik” või on lihtsalt täispuit. Miskipärast ongi nii, et ostetud on mööblit väga vähe. Kõik on kuskilt kellegi käest saadud. Tubades ringi vaadates võisin üles lugeda: vanaisa faasitud klaasidega puhvet, kohvilaud ja Lutheri toolid, abikaasa vanaema juugendlik sohva, abikaasa vanatädi lillepostament, kell ja kolmejalgne pingike, minu ämma nikerdustega riidekapp...Igal asjal on oma lugu ja saatus olnud, oskaks vaid nad rääkida....

Mu vend teab seda minu huvi ja tõi mulle kunagi ühe üksikuks jäänud puhvetisahtli, et äkki saan kuskile ära kasutada.
Sahtel oli mingi rohelise värviga üle võõbatud, aga need ilusad kalasaba tapid nurkades ja lukukate koos käepidemega olid kohutavalt ilusad. Algul oli plaan see sahtel valmiva köögikapi sahtlina kasutada, aga kahjuks mõõdud ei sobinud kuidagi. Lihvisin siis niipalju kui võimalik sahtli üle ja tegin noorema tütre tuppa väikeseks riiuliks. Sahtel-riiuli taguse katsin papile tõmmatud kangaga, et asjale natuke romantilisemat muljet juurde anda.
Suures tegemise tuhinas jäid küll “enne” pildid tegemata, aga “pärast” sai selline.









Lukuaugust piilub veel vana roheline värv. Tundub, et see oligi originaalvärv sellel sahtlil.




Vanaisa puhvetist ka üks pilt.




See koeraga tuhatoos oli juba vanaisal seal kapi peal, mu ema hoidis seda seal samamoodi ja kui ta kapi mulle andis, siis sain ka tuhatoosi kaasa. Nii et see koerake on juba kolmandat inimpõlvkonda ühe koha peal.




Järgmiste projektideni!
verca posted @ 07:17 - Link - kommentaarid (2)



041526 Külalist/Visits