Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
26 Detsember 2011
JÕULUD LASTEGA


Vanemas eas on hoopis teistmoodi väikeste laste seltskonnas olla kui noorena. Eriti kui pole enda lapsed ega pea pidevalt nende pärast muretsema. Ikka õe kaksikutest räägin. Saavad varsti kolmeseks.
Nad on väga positiivsed.
Niikaua kui nad vait on, tunduvad nad ilmatu targad. Ainult see vahtimine on jube. Teate küll, kuidas väikesed lapsed niimoodi tõsiselt jõllitavad! Ma püüan neile naeratada ja lehvitada ja üldse mitte välja teha, aga nad vahivad ikka samamoodi, kuni hakkan ennast täiesti napakama tundma Mõnitamise Maailmameistrid Kahju, et täiskasvanuna sellist enesevalitsust ei ole (näiteks autoparanduses kuluks ära...aga see on hoopis teine lugu)
Nad ei räägi eriti selgelt, aga kui midagi ütlevad, siis väga järjekindlalt. Kui üks midagi seletab ja ma kohe aru ei saa, siis tuleb teine appi ja nad seletavad mõlemad. Aga no kaua sa lollile ikka seletad
Kui ma poisile noaga toitu lusika peale aitan, kuulen üle õla, et tüdruk hoiab põnevusest hinge kinni ja sätib end põlvedele, et paremini näha. Noaga toidu lusikale aitamine on ju niiiiiiiii eriline!
Jõuluõhtu edenedes tuleb ikka kätte hetk, mil tuleb kuusetuba tuulutada. Tavaliselt enne koogisöömist. Selleks ajaks minnakse lastega õue säraküünlaid põletama. Ka see on neile täiesti uus. Aga üllatuslikult ei paku erilist põnevust see, kuidas küünal tuld võtab ja särisedes sädemeid pillub. Kõige tähtsam hetk on see, kui küünal kustub. „KUSTUS“! hüüvad nad kilgates ja kepslevad põnevusest üles alla

Aga nojah, jäin siin jälle heietama.

Selle aasta jõulukinkidega püüdsin võimalikult vähe raha kulutada. Lõngvarusid üle vaadates leidsin kapist poolelijäänud sinised sõrmikud. Mäletasin küll, et need olid mõeldud õele, aga miks nad pooleli jäid, ei teagi. Igatahes tegin nad nüüd valmis ja kaunistasin ja viisin kingiks. Proovisin kaunistuseks ka KatjaII rokokooroose, mida kunagi õpetas mulle ka vanaema, aga mul pole vähematki aimu, kuidas vanaema neid nimetas. Igatahes tundus, et lisaks oleks vaja ka midagi pidulikumat. Viskasin kindale vaba käega pärlid ja tikkisingi need sinna, kuhu kukkusid.



Kui teist kinnast kaunistama hakkasin, sain kohe aru, et oleks võinud ikka MÕELDA kah enne Vaba käega!!!! Huvitav, kuidas ma teisele kindale sama vaba käega samasuguse mustri oleksin võinud saada?! Sellisel puhul on muidugi ainult üks lahendus: enesesisendus! Niisiis: selliseid ma tahtsingi teha, selliseid ma tahtsingi teha!



Hmm, ma saan aru, et perspektiiviseadused, aga no kuidas küll kõik kindapaarid pildil eri suurusega tunduvad, tegelikult ikka ühesuurused
riis posted @ 17:54 - Link - kommentaarid (7)



357701 visits