Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
10 Veebruar 2011
REISIJUTT, II

Olen ikka vahepeal natuke kudunud kah. Jõuluks jõudsin vanemale lapsele valmis kollasekirjud kodusokid, aga ühtlasi lubasin, et teen ikka mehisemad mustad kah. Säärt alustasin hoogsalt triipudega, aga siis hakkasin kahtlema, kas tulevad ikka piisavalt mustad. Edasi ei julgenud värve kasutada ja püksisääre alt välja ulatuv osa on korrektselt igav



Minu vaimusilmas võiks ta ju triibulise osa saapa äärele alla keerata, oleks päris matšo, aga emad ei tea muidugi midagi



Jätkan ka Goa-reisi muljeid, kes tahab lugeda
TOIT on Indias mõnus (neile, kellele India köök meeldib). Algul tundus, et peamegi kaks nädalat karrimaitselisi roogi sööma, aga tegelikult oli võimalik leida palju mitmekesisemat valikut. Näiteks tandooriroad, kuhu ei pea ju kastet juurde tellima. Võtsime kolmes erinevas söögipaigas tandoori kana ja iga kord oli tulemus erinev. Ka karritoidud (masala) on erinevate maitsevarjunditega. Proovida tasub ka taimetoitu, mis on korralikult maitsestatud ja liha puudumist ei märkagi. Mõnusad on igasugused taignas küpsetatud juurviljad-kanatükid-sibularõngad, ahh, vesi tuleb praegugi keelele. Soola kasutatakse tänu maitseainetele vähem, aga sool on turistidega harjunud söögikohtades laudadel olemas. Leidsime ka ühe laheda koha, mida pidasid üks inglise ja üks india hipi (india oli kunagi hipide meelispaik ja praegugi võib seal kohata vanu habetunud ja patsiga mehi), seal oli laminaatpõrand, seinad ja korralik baarilett nagu inglise pubile kohane, indialastest bänd mängis mitu korda nädalas 50-60ndate aastate ingliskeelseid hitte. Kelneriteks olid ka seal noored india poisid, kes olid korralikult viigipükstes ja valges pluusis, aga toitu lauale tuues oli ikka pöial kastme sees . Mis tegelikult oli lihtsalt naljakas.
Liigsel puhtusearmastajal pole AUSALT mõtet sinna minna. Sest näiteks restoranides (ma räägin siin tegelikult väliterrassidest, seintega restorane oli meie Calangute külakeses vaid paar) olid küll laudlinad, küünlad ja mõnel pool isegi riidest servjetid, aga laudlina nägi välja nii plekiline, et enamikul meist on ilmselt isegi põrandalapp puhtam . Aga sellest ei pea end häirida laskma. Minul üldiselt seedimisega eriti muret pole, seetõttu ei olnud ma eriti mures ka kõhutõve pärast. Selle ma küll kergel kujul sain, aga väike jalutuskäik apteeki aitas kiiresti. Apteegid on seal korralikud ja puhtad ja fikseeritud hindadega ja apteeker teab valgenahalist virila näoga turisti vaadates kohe, milles mure ja laob tabletid letile. Nagu ütles ka meie reisikorraldaja: kohalikku haigust tuleb ravida kohaliku ravimiga. Meie armastatud söetablett oli tõesti täitsa kasutu, aga kohalik kapsel enne sööki ja oranž tablett söögi järel ja mure oli kui käega pühitud.

VAATAMISVÄÄRSUSI ei ole Goas just üleliia palju, aga mõned siiski. Vahamuuseum Old Goas näiteks, kus muidugi saab näha Gandhi vahakuju, aga ka püha õhtusöömaaega. Muuseumis olevate kujude juures on ka väikesed lookesed, millest selgub, et pühakuks on Indias üsna lihtne saada, oled vaene, sööd vähe ja räägid palju J (pilet on piinlikult odav, alla euro). Käisime jõel krokodilliretkel. Nägin ühte tervet krokodilli (kes kohe vette lipsas) ja kahe krokodilli nina. Nad on üsna sama värvi hallid kui kaldamuda, nii et kogenematul silmal on neid raske tabada.



Kui vaatate oksa lõppemise kohast veidi paremale kalda ja vee piirile, siis seal on püstiasendis krokodilli nina .
Käisime ka maitseainepargis, kus näidati, mismoodi kasvavad looduses pipar, nelk, ananass, basiilik (basiilikutaim võib olla pikem kui mina ja neid leidub üle 60ne liigi), vanilje. Tuleb välja, et vanilje on umbrohi ja lämmatab puu, mille ümber ta kasvab, seetõttu on ta maitseainepargis kasvama seatud raamile. Giidi käes on vaniljekaun.



ILM on turismihooajal stabiilne. Iga päev päike ja üle 30 kraadi sooja. Kuumusega harjub kähku ära. Tuleb ainult meeles pidada vedeliku tarbimist (õlu on odav, magusad joogid janu ei kustuta). Positiivne pool on ka see, et tänu kuumusele väheneb söögiisu ja ilmselt tänu maitseainetele tuleb ka rahuldustunne toidust kiiremini, nii et toiduportsjonid kahanesid poole väiksemaks kui puhkuse algul sisse mahtus
Õhtul langeb temperatuur umbes 25 kraadini, kohalikud tõmbavad selga fliisid ja pähe mütsid.

INIMESED on ülimalt sõbralikud ja siirad. Hommikuti lehvitasid ja tervitasid meie tänaval elavad-töötavad inimesed kõiki rõõmsalt. Keegi sänikael oli õpetanud hotelli juures töötavale rätsepale selgeks soomekeelse “tervituse” ja nii ta hõikaski igal hommikul: “Mina olen Riki Sorsa vend”.
See muidugi nõuab harjumist, et nad küsivad kõike, mida tahavad: vanust, perekonnaseisu jms. Meie hotellis töötas üks 19-aastane Nepaali poiss, kes rääkis, kuidas ta õhtuti nutab, sest igatseb ema järele ja käis mitu korda võrdlemas oma kätt minu pikka kasvu mehe käega. Ja üks india tüdruk koputas häbenemata itsitades mehe kõhule ja ütles, et ta näeb välja nagu elevant ja et joob liiga palju õlut .
Päikeseloojangud on lõunas igavad, mitte selline värvide etendus nagu meil maikuus. Valgus hakkab õhtul 5 paiku pisut muutuma, siis läheb korraks päike punaseks



Selle aja jooksul, kui ma kohvikutoolilt veepiirini jõudsin, oli päike juba loojumise peaaegu lõpetanud.



Rohkem midagi polnudki, sinnasamasse kustuski ära ja kõik Päikeseloojangut käisime vaatamas viimasel õhtul ja sellega ongi reis muljetatud.
Tänud, kes viitsisid lugeda


riis posted @ 14:18 - Link - kommentaarid (10)



357246 visits