Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
08 Juuni 2016
VANEMA POJA KAMPSUN

Olen sissekanded päris unarusse jätnud, sest fotode panipaik, kuhu ma neid aastaid üles laadisin teatas, et edaspidi on teenus tasuline. Võtsin siis teise üleslaadimise koha, aga selgus, et kui ei maksa, siis panevad nad ka vana konto kinni, nii et mu blogi on nüüd peamiselt ilma piltideta. Lisaks lõpetas koostöö ka eelmine sülearvuti, nii et pilte taastada on ülitülikas, sest tuleks nad kõik mälupulkade pealt uuesti ümber võtta ja töödelda, aga pilte on ju sadu.
Isegi käsitöötuju läks ära

Sain siiski valmis Vanema Poja Kampsuni. Tema on mul see poeg, kes alati ütleb, et uus kampsun peab olema samasugune nagu eelmine Ja eelmine on tavaliselt must või hall
Seekord oli tegelikult kampsunit kähku vaja, sest see oli mõeldud sünnipäevakingiks. Sünnipäev oli märtsis Noh, ja juba mais oligi kampsun valmis



Valisin seekord täiesti valmis mustri Novitast. Eelkõige nende läbikudumata silmuste pärast, mis lihtsa vaevaga pikitriibud tekitasid. Novita pildilt tundus kena, kuigi ma ei kasutanud sama pruuni-valge kombinatsiooni, sest PRUUNI ei kannaks mu laps eales, päris kindlasti. Kuigi ta on täiskasvanud ja tuleb tunnistada, et üle ootuste mõistlik



Tunnistan, et kampsun on pisut vanainimeselik, aga noore saleda inimese seljas mõjub pigem nagu vintage, minu meelest
„Seljas” pilti praegu kahjuks pole.

Jagan natuke reisimuljeid kah. Käisime pikal nädalavahetusel Ukraina pealinnas Kiievis Vot see on üks tore koht, kus Eesti inimene ei pea end vaesena tundma. Ukraina keskmine palk on 200 eurot kuus ja kuna poliitilise olukorra pärast on hrivna kurss kolm korda langenud, siis on seal eluolu meile taskukohane (peentes kohtades me küll ei käinud). Välismaa keeli kõnelevate turistidega nad eriti harjunud ei ole, nii et metroos jõllitatakse üsna avalikult. Vene keele oskus tuleb kasuks. Tõsi, peatänava söögikohtades saab menüüd lugeda ka inglise keeles ja tellida samuti, aga see on ka absoluutselt kõik. Näha on, et vähemalt noored on inglise keelt küll õppinud, aga kuna mingit keelepraktikat ei ole, siis nad rääkida ei oska ja satuvad kohe kimbatusse, kui midagi küsida.
Tõtt-öelda oli Kiievi kesklinna tänavatel vene keelt üsna vähe kuulda. Kõik lobisesid ikka ukraina keeles. Ja see on vene keelega umbes sama sarnane kui eesti ja soome keel, ma arvan.

Kiiev on ju väga vana linn ja eks mäletame koolipõlvestki Kiievi-Venemaad. Kiievis on taastatud vana linnavärav Kuldne Värav, mis oli Kiev-Russi peamine sissepääs.



Linna kindlustused rajati Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa juhtimisel ja talle on Kuldse Värava juures ka ausammas.



Jaroslav ühendas Kiievi ja Novgorodi ja tema ajal saavutas Kiev Rus oma suurima õitsengu. Tal olid liitlassuhted skandnaavlastega (tema abikaasa oli Rootsi kuninga tütar Ingegerd) ja ta võitles Bütsantsi vastu. (ahh, missugune võinuks ajalugu olla, kui Venemaal oleks kestma jäänud Jaroslav Targa skandinaavia-suund, mitte bütsantslik ellusuhtumine....) Ingliskeelsete allikate järgi vallutas Jarosav Bütsantsilt Krimmi poolsaare Sevastoopoli piirkonna, aga venekeelsed allikad seda muidugi ei maini. Muuhulgas käis Kiievi vürst Jaroslav Tark sõjakäigul ka Eesti aladel. Kuna tema kodanikunimi oli Juri, siis sai vallutatud linnuse nimeks Jurjev
Jaroslav võitles ka türgi sugu petšeneegide vastu ja mõnedel andmete valmis võidu auks 1037 Kiievi Püha Sofia katedraal. Teistel andmetel rajas Jaroslav puukiriku asemel Püha Sophia kivikiriku tänutäheks novgorodlaste toetuse eest tema Kiievi valitsejaks saamisel. Kiriku alale rajas Jaroslav Tark ka Kiev-Russi esimese raamatukogu.
Püha Sofia katedraali juurde sattusime nii vara hommikul, et kirik ei olnud veel lahti, aga aias sai väikese piletitasu eest ringi kõndida. Pildi kompositsioon on nagu on, sest tugevas päikesevalguses ei paistnud nutitelefonist midagi, nii et tuli teha tunde järgi



Püha Sofia Kirikus sees on ka Jaroslav Targa sarkofaag. See on teadaolevalt avatud 1936 ja 1939, ning nõukogude arheoloog ja antropoloog Mihhail Gerassimov tegi Jaroslavi kolju põhjal ka tema portree



Sarkofaag avati veel 1964 ja 2009. Viimasel korral analüüsiti säilmeid ja selgus, et need on hoopis naise säilmed. Ühe versiooni kohaselt viisid sakslased 1943. aastal kirikust kaasa mingi tähtsa ikooni ja ühtlasi ka Jaroslavi säilmed. Ikoon tuli hiljem päevavalgele Ameerikas ja ilmselt on ka Kiievi suurvürst Jaroslavi maised jäänused kuskil USAs.



Sophia katedraalist kujunes aga kogu KievRussi kõige tähtsam keskpunkt, kus peeti kroonimistseremooniaid, võeti vastu välisriikide saadikuid, maeti valitsejaid ja mille ees peeti rahvakoosolekuid veetšesid. Sofia kirik jäi alles ka arvukate vallutusretkede kiuste.
17. sajandi lõpus ehitati ilus kellatorn, mis on praegu Kiievi sümbol.





16. sajandil on Kiiev Poola võimu all ja ukrainale suruti peale rooma-katoliku usku. Püha Sofia kirik läks Bresti uniooni kätte. 1630ndatel aastatel võttis Kiievi metropoliit Sofia kiriku unioonilt ära ja rajas selle juurde õigeusu-kloostri.



Kloostri juurde kuulus ka pagaritöökoda



Siin vaade järgmisele kirikule ja Bogdan Hmelnitski ausambale, aga lugu läheb edasi teine kord, neile, kes viitsivad lugeda

riis posted @ 10:37 - Link - kommentaarid (6)



356150 visits