Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
09 Veebruar 2016
LISSABON 5

Lissaboni vaatamisväärsustest kõneldes tahan veel rääkida armeenia päritolu mehest Calouste Gulbenkianist. Mees sündis Türgis, ehk selleaegses Ottomani impeeriumis, õppis naftainseneriks ja algatas 20. sajandi alguses Ottomani Mesopotaamia ehk praeguse Iraagi naftavarude uurimise ja kasutuselevõtmise (haha!!). Tema omanduses oli 5% Iraagi naftavarudest ja 86-aastaselt surres oli ta üks maailma rikkamaid inimesi.



Alates 1942. aastast kuni elu lõpuni 1955 elas ta Lissabonis ja pärandas Portugali riigile suurema osa oma hiiglaslikust kunstikollektsioonist.



Gulbenkiani kogus oli kõiksugu kaunist kraami, aga tundub, et tal ei olnud ühtki otsest huvi (et kogun näiteks mööblit vms). Seal oli nii antiikkujukesi, vaipu, mööblit, kui kunsti. Praegu on need väljas Lissabonis Gulbenkiani fondi näitusehoones.



Antiikkujukesed



Antiikaja ametniku pea (pidi ikka väärt ametnik olema



Kaunid vanad vaasid Süüriast Aleppo piirkonnast (kus praegu masendav pommitamine käib)



Armeenia preestri kepp



Sekka ka Peter Paul Rubens (Kentauride armukesed)



Rembrandti vana mehe portree. Oli ka Monet'd ja Manet'd ja Renoir'i ja Rodin'i
Tulenm korra tagasi ka eelmises postituses põgusalt mainitud Lissaboni linnamuuseumi juurde. See asub Pimenta palees, mille üks järjekordne kuningas oma armukesel kingiks andis. Armuke oli seejuures NUNN





Linnamuuseumis (Museu da Cidade) on praegu ainult portugalikeelsed tekstid, nii et mingit infot sealt ei saanud. Palju oli vanulinnavaateid ja makette.Aga muuseumis käisid mingid ümberkorraldused, nii et võib-olla edaspidi on sealgi huvitavam.

Vaatamisväärsused on nüüd üles tähendatud. Kahhelkivi-muuseumis me ei käinud, sest neid on ka tänavatel majaseintel väga palju näha.



Reisil käies on tore ka muu maa toitu proovida. Näiteks kuulsat rohelist suppi Caldo Verdet.



Oligi roheline Välklamp võttis veidi värvi maha. Seda süüakse väikese oliivõlitriibuga Ütleks, et tavaline paks juurviljasupp, mingi eriline maitseelamus ei olnud, aga häda kah polnud
Portugallased on kuuldavasti tohutud tursafännid ja osakvad seda valmistada mitmesajal moel (ilmselt nagu meil hakkliha või kartulid. Tursatoidud sisaldavad sõna Bacalhau. Turska kasutatakse peamiselt soolatuna ja kuivatatuna. Poes näeb välja üsna... mitte-isuäratav



Proovisin kah ühte rooga. Bacalhau a Bras.



Kartulid, sibulad, kala. Soolakavõitu, aga muidu hea.
Nad ise joovad toidu juurde rohkem punast veini, aga mulle meeldis pigem nende nn roheline vein Vinho Verde, mis on kerge maitsega ja enamasti ka valgest veinist väiksema alkoholisisaldusega (9-10%). Magustoiduks võiks võtta klaasikese kuulsat Porto portveini. Meie proovisime ka mõnusat kohalikku kirsilikööri ginjinhat. Ettekandja ütles, et parim on Odomosi kirsinaps



Portugallastel on mingi kinnisidee ka sardiinidega



Toidukohad panevad sageli kalavaliku välja ka aknale. Mis tundub mõnevõrra veider, arvestades, et suurema osa ajast on seal äge päike. Aga nagu ma aru sain, on siiski tegemist klaasseintega külmkapiga.





Neid pakutakse peaaegu kõikjal ja reklaamitakse ja müüakse suveniiridena




Tallinn on pidevalt hädas, et meil müüakse vaid matrjoškasid ja merevaiku. Võiks kah tekitada sellise räime- või kiluhulluse.






Kukk on kah üks Portugali sümboleid. Sellega on seotud taas legend. Barcelose rikkalt maaomanikult varastati hõbedat. Süüdlast ei leitud ega leitud, kuni lõpuks võeti kinni üks palverändur ja mõisteti surma poomise läbi. Mees kinnitas, et on süütu ja palus end viia otsuse langetanud kohtuniku ette. Kohtunikul oli parajasti käsil pidulik õhtusöök sõpradega. Süüalune osutas laual olevale küpsetatud kukele ja ütles: „Minu süütus on niisama kindel kui see, et see kukk hakkab laulma, kui te mu üles poote!“ Kohtunik jättis igaks juhuks kuke söömata, aga mehe surmaotsut ei muutnud. Kui meest pooma hakati, hüppaski praetud lind üles ja pistis kirema. Kohkunud kohtunik jooksis võllapuu juurde, et palverändurit päästa, aga õnneks oli silmus halvasti tehtud ja mees elus.



Lissabon on populaarne turismisihtkoht ja ilmselt seetõttu on kohvikupidajad tüdinenud arvukatest tualetti-tahtjatest ja enamikus söögikohtades on tualett ette nähtud ainult klientidele. St kempsus käimiseks tuleb endale sisse valada uus tassitäis kohvi või klaas õlut Tähelepanelik tasub olla ka paberitükkidega, mis teile kassast kaasa antakse, sest see võib osutuda wc-piletiks



Leidsime ka hämmastava WC-reklaami



Kõige seksikam WC maailmas!!! hiihihihii. No mida veel... Sissepääs maksis 1 euro, aga uudishimust käisime uksel piilumas, mis nali see on. Aga olidki seintel pildid mingist rannal seksiks valmistuvast (ja teineteisel riideid seljast koorivast) paarikesest. Vetsu me ei sisenenud, nii et ei tea, kuhu see välja jõudis. Väga veider igatahes

Mitu inimest on minult pärast reisi küsinud, kas pagulasi kah näha oli. Hmm. Lissaboni tänavapilt on väga mitmerahvuseline: mustanahalised, indialased, asiaadid... Ei maksa unustada, et Portugalil oli palju asumaid Aafrikas ja mujal. Näiteks viimane asumaa Macau sai iseseisvuse alles 1999. aastal. Aafrika asumaad iseseisvusid 1975 paiku ja siis tuli sealt Portugali palju sisserändajaid. Igatahes selliseid võõrapärase välimusega meestekampasid nagu Helsingi kesklinnas Lissabonis ei näe. Keegi ei tunne hirmu, ei solva kedagi, ei vägista, ei püüa öösel ära põletada, ei lähe kallale, ei „näita ust“. Moslemite pearätte ega pikkadesse hõlstidesse rüütatud naisi tänavapildis eriti ei näe, ilmselt lõimunud. Ma arvan ka, et Portugal ei ole praegusest siserändelainest eriti osa saanud, sest ta ei ole eriti rikas ega jää ka Saksamaale pürgivate sisserändajate teele. Kõik on „roosa ja rahulik“ ja portugallased ise on minu meelest väga sümpaatsed.
Võrreldes Hispaaniaga (kus ma paaril viimasel aastal reisisin) suhtuvad portugallased oma mauridega seotud minevikku rahulikult. Hispaanias (muuseumides) pigem püüti seda eitada ja maha salata, kuni selleni välja, et araablaste ehitatud ajalooliste hoonete kohta oli kirjutatud, et hispaania arhitektid on inspiratsiooni saanud araabiamaadest. Portugalis ongi mauride aeg loomulik osa nende ajaloost. Minu meelest väga sümpaatne. Ja Brasiilia suhtes on neil endiselt soojad tunded. Uudistes räägitakse igal õhtul midagi Brasiiliast.

Muidugi üritasin reisil koguda ka kudumismõtteid. Aga kuna talv on neil soe, siis kudumeid eriti ei kanta. Lõngapoe siiski leidsin, nii et KEEGI ikkagi koob.



Sellele pildile jäänud lõngadel olid kilohinnad, 30-40 eurot. Ja sai ilmselt osta kaaluga. Mina sealt midagi ei ostnud, aga süda läks ikkagi soojaks
Kudumiseni!





riis posted @ 10:24 - Link - kommentaarid (3)



357701 visits