Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
08 Veebruar 2016
LISSABON 4

Niisiis jäi jutt pooleli kohal, kus alustasime vähevõimeka rendiautoga teekonda rohkem kui poole kilomeetri kõrgusel asuva kindluse juurde. Mis esmapilgul ei tundu eriti märkimisväärne, aga teekond oli nagu muinasjutus läbi rohelise taimetunneli inimsööja lossi sõitmine: kitsas mägitee, ühel pool sammaldunud kaljusein, teisel poole madal sammaldunud madal kiviaed, peakohal tihedad tontlikud oksad, mis tekitatavad salapäraseid varje. Ja aeg-ajalt puude vahelt kõrgustes vilksatav iidne sakiline müür. Jällegi ei saanud pilti teha, sest sellisel kitsal teel peatumisvõimalust polnud. Pealegi tulid ju aeg-ajalt sõidukid ka vastu. Tunnistan, et kuigi ma pole eriti kiljuja, oleksin peaaegu terve tee kiljuda tahtnud, sest oli tunne, et meie auto mootor ei vea välja ja me langeme „üle selja“. Natuke õudne, natuke põnev ja ilus ikka kah. Ikka üles ja üles. Kui Sintra külani jõudsime, avanes veel mitu ahhetama-panevat vaadet sealsetele maalilistele ehitistele. Kuni lõpuks olime Mauride kindluse värava juures. Viimane 450 meetrit tuli läbida jala.



8. ja 9. sajandil rajatud kindluse jalamil olid ka tavaliste inimeste majad, viljalaod ja surnuaed. Hiljem maeti mauride peale kristlased. Praegu on osa haudu välja kaevatud ja klaasi all näha (luukere on plastmassist)



Kui 1147. aastal kristlased Lissaboni vallutasid, andis kindlus end vabatahtlikult kristlaste valdusse. Kristlased ehitasid sinna 12. sajandil ka Sintra esimese kiriku.



Veel natukene ronimist...



Ja siis avanesid sellised vaated!




Kirikut kasutati veel 15. sajandil, aga elanikud olid selleks ajaks juba Sintra küll kolinud. Mõned juudid jäid veel kindlusesse elama, aga kuningas Manueli ajal (mäletate, see kes igapäev uue kostüümiga esines) aeti juudid minema, sest Manuel abiellus hispaanlannaga ja Hispaanianõudmisel oli juutide väljaajamine riigist nende abielulepingus kirjas. Niisiis Manueli ajal hüljati kindlus täielikult ja hakkas lagunema.



Kindluses asuv kirik sai 1755. aasta suure maavärina ajal kannatada ja ka kindluse müürid muutusid ebakindlaks. Õnneks leidus 19nda sajandil siiski kuningas Ferdinand II, kes oli romantik ja armastas maalimist ning otsustas kindluse säilinud osad konserveerida ja varisemisohtlikud müürid kindlustada. Et seal maalida Kindluse alalt leitud luud maeti sümboolsesse pealuuga tähistatud hauda.



Nagu paljudes kindlustes, oli ka seal nn Reeturi värav. See oli mõeldud kindluses viibijatele viimaseks pääseteeks. Aga kui kindluses oli reetur võis selle kaudu ka vaenlane sisse pääseda – sellest ka nimi.



Mauride kindluses avanes kaunis vaade ka teisel künkal olevale Pena paleele.



Pildid ega sõnad muidugi seda kõike edasi anda ei suuda. Igatahes oli see kõik kokku väga muljetavaldav.

Nüüd tagasi Lissaboni ja paar sõna sellest suurest maavärinast, mis 1755. aastal linna peaaegu maatasa tegi. Maavärina magnituud oli praegustel andmetel 9 ja tõugetele järgnesid tsunamid, mis Taguse jõe üle kallaste tõstsid ja linna üle ujutasid. Veest puutumata aladel möllasid aga viis päeva tulekahjud.
Lissaboni linnamuuseumis olid ka mõned pärast maavärinat tehtud joonistused





Carmo klooster Lissaboni kesklinnas on maavärina mälestuseks jäetud siiani samasse olukorda, kui see pärast katastroofi oli



Linnamuuseumis on makett Carmo kloostrist enne maavärinat.



Maavärinas kannatas kõige vähem Alfama linnaosa, kus ongi praegu näha vanalinn oma kitsaste tänavate ja kirikutega.







Selleaegne peaminister Sebastião de Melo ehk Markiis Pombal laskis linna ruttu uuesti üles ehitada.
Linnas on muidugi Pombali ausammas ja väljak ja metroopeatus



Pärast maavärinat suurendas kuningas Jose peaministri volitusi ja Markiis Pombal haaras üha suurema võimu, kogudes ühtlasi ka üha võimsamaid vaenlasi. Pärast kuninga surma võimule tulnud kuninganna Maria ei sallinud Pombali ja kehtestas ühe maailma esimestest lähenemiskeeldudest: Markiis ei tohtinud kuningannale olla lähemal kui 20 miili Pombal tegi siiski palju uuendusi ja tugevdas Portugali majandust.
Aga Pombali juhtimisel ehitati üles praegune Baixa linnaosa oma sirgete tänavatega, kus praegu on palju moodsaid poode ja jalakäijate tänavaid.






Mulle meeldivad need ilusa parketiga tänavad.





Praeguse ilme sai ka peaväljak Praça do Comércio. Enne maavärinat asus seal kuningapalee ja 1908. aastal tapeti sellel väljakul üks Portugali kuningas ja tema pojad.





Praegu on sellel väljakul muuhulgas üles seatud liuväli. Sest on ju talv ja uisutada peab saama, kuigi väljas on 18 kraadi sooja



Aga teen jälle pausi. Viimases ülevaates räägin veel söögist ja joogist ja legendidest ja natuke ka käsitööst
riis posted @ 19:31 - Link - kommentaarid (1)



356153 visits