Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
05 Veebruar 2016
LISSABON 2

Portugal on kultuurist paks ja seal on ka mitu UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud paika. Näiteks Mosteiro dos Jeronimos ehk Hieronymuse klooster. See Hieronymus ise ei ole minu teada Portugaliga seotud, aga ta oli selline osav vend, kes sai Roomas paavsti soosikuks ja kohalike aadlidaamide vaimseks nõustajaks ning paar eriti truud daami aitasid hiljem tal ka Jeruusalemma oma kloostri rajada. Üks Hieronumyse klooster igatahes loodi 17. sajandi alguses ka Lissaboni. See on tõesti suur ja ilus ehitis ja tasub külastamist. (sinna viib tramm nr 15 ja peatus ongi kloostri nimega).



Klooster pole praegu eriti teravmeelselt sisustatud ja enamik ruume on tühjad. Aga arhitektuur on väga ilus.



Manuelistlik, nagu nad seda arhitektuuristiili nimetavad.



Kuningas Manuel I kandis hüüdnime Õnnelik. Nagu ma aru sain, seisnes tema õnn selles, et teda ei tapetud, vaid pandi kuningaks Just tema võimu ajal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse ja mingi teine meresõitja avastas Brasiilia, nii et Portugali voolas suurel hulgal raha asumaadest ja Manuel armastas seda kulutada. Ta laskis palju ehitada, koondas enda ümber kunstnikke ja teadlasi, ühe legendi kohaselt kandis ta iga päev uusi riideid ja kaks korda aastas laskis kantud riided laiali jagada (secondhand)



See on kloostri kunagine söögisaal. Ühes teises saalis on tänapäevane näitus kloostri, Lissaboni ja Portugali ajaloost. Kuna Lissabonis ajaloomuuseumi ei ole, siis selline kiire (ingliskeelne) ülevaade ajaloost oli väga teretulnud.



Need on pihikambrite uksed. Kokku oli neid 12. Klooster asub jõe kaldal ja kaugetelet maadelt naasnud meremehed käisid seal pihtimas Ilmselt olid mungad päris rahul, saades ka ise sedaviisi seiklustest osa



Teiselt korruselt pääses kloostri kiriku rõdule. Kirik oli seest tegelikult hämar, aga millegipärast pildil üsna hele. Ja ilusad värvilised vitraa˛aknad ei jäänud üldse pildile.



Sellesse kirikusse on maetud mitu kuningat. Üldiselt ongi portugaallased lühikesed inimesed ja ilmselt mõnisada aastat tagasi olid veel lühemad, aga ma ei tea, kas nad ikka päriselt nii väikestesse kirstudesse ära mahtusid.



Üks kuningas otsustas, et kloostrisse ei tohigi enam matta teisi, kui ainult valitsejaid ja kloostri munki. Ainsad erandid on Vasco da Gama (kelle säilmed kloostrisse ümber maeti) ja luulejata Luis de Camoes (kes sai kuulsaks Vasco da Gama retkedest kirjutatud poeemiga, aga keda portugallased väidetavalt ka praegu väga armastavad. Näiteks palus üks noor Portugali naine mul temast luuletaja kirstu juures pilti teha). Mina kuulsin luuletaja Luisist esimest korda ja tegin enda jaoks pildi siiski Vasco da Gama hauast. Temast räägiti ju meil kooliski



Mingil hetkel leidis kloostri juhtkond (või oli see mõni kuningas, ei mäletagi täpselt), et kloostris peaks olemas olema kõikide kuningate portreed. Mungad/kunstnikud ei hakanud vist eriti vaeva nägema ja treisid kogu galerii ühe ja sama modelli järgi



Jeronimose kloostri juures olles tasub veidi maad edasi sammuda ja üle vaadata ka Belemi torn. (mitte maha minna trammipeatuses Belem, mis on linna poolt tulles enne kloostrit. See tähistab linnaosa. Kuulus torn on hoopis PÄRAST kloostrit). Belemi torni juurde on natuke maad vaja sammmuda ja suurelt teelt teda otseselt näha ei ole kui just pilguga ei otsi. Orientiiriks võib öelda, et ta asub BP bensiinijaama taga




Belemi torn ehitati 1514. aastal Taguse jõe kaldale Lissaboni kaitseks ja ühtlasi Vasco daGama avastusretke auks.



Kirjade järgi oli selles tornis kasutusel mingi tohutult uuenduslik suurtükitehnoloogia, millega sai piki veepinda tulistada ja kaitselaevadele paigutati samasugused suurtükid, nii et nende abil sai jõesuudme vaenlasele läbimatuks muuta.



Minu kaasa arvas küll skeptiliselt, et selliste suurtükkidega ei saanud palju sihtida, sest torus polnud vinti. Kui just vedas, et laev toru ette seisma jäi, aga muidu kukkus kuul vette ”Plöts!”, nagu ta ütles noh, mina asjatundja pole ja pigem tahaks uskuda seda uuenduslikkuse juttu.
Torni all oli ka püssirohukelder



Kahjuks jäid pildile ka tundmatud turistid, aga ruum oli väike ja madal, nii et eriti pirtsutada ei saanud. Selles tornis hoiti hiljem kuuldavasti poliitvange. Loodetavasti siiski mitte selles madalas keldris
Ka Belemi torn on manuelistlikus stiilis.




Aga torniga on seotud ka lugu ninasarvikust. Euroopas polnud sellist looma nähtud ja kui Indiast kuningas Manuelile üks ninasarvik kingituseks saadeti, äratas see suurt tähelepanu. Kuningas pani looma oma palee juurde elama. Ta oli kuulnud, et elevandid ja ninasarvikud teineteist ei sallia ja üritas korraldada nende vöitlust. Kutsus auväärt külalöised kokku ning seadius elevandi ühte ja ninasarviku teise väljakuotsa, aga elevant läks kohe paanikasse ja laskis jalga, nii et võitlusest ei tulnud midagi Lõpuks tüdines kuningas ninasarvikust ja otsustas selle paavstile kingituseks saata, et suhteid parandada. Laev läks aga teele tormiga ja uppus. Kõik pardal olijad hukkusid, kaasa arvatud ninasarvik, sest ta oskab küll ujuda, aga oli laeva külge kinnitatud. Kuningas Manuel ei lasknud end looma surmast häirida. Käskis ninasarviku välja õngitseda ja topiseks teha ning saatis selle ikkagi paavstile. Noh, paavst ei olnud selle üle eriti õnnelik ja suhted halvenesid tuntavalt
Pildil oleva tornikese alaosas (vee juures) on väike murdunud sarvega ninasarviku kuju



Ja siit vaade ookeanile, kust laevad asumaade poole rikkusi ammutama suundusid



Kui Belemi juurest mööda jõekallast tagasi linna poole jalutada, tuleb ette ka suur maadeavastajatele pühendatud monument.



”Laeva” ninas on Henrique Meresõitja, kellel on tähtis roll Aafrika ranniku ja kaubateede uurimisel ning uute mereteede leidmisel. Henrique võttis info saamiseks kohalikke elanikke vangi ja hakkas Aafrikast Portugali orje tooma. Esialgu paarsada aastas, aga edaspidi juba tuhat ning rikastus sellega kiiresti. Henrique rajas merekooli ja julgustas purjetema Vahemerest kaugemale, Atlandile. Selleks arendati välja ka uus laevatüüp karavell. Henrique eestvõtmisel loodi ka esimene asundus Madeirale. Lugu aga räägib, et Henrique ise oli tegelikult paras maarott, kellel merel kohe süda pahaks läks



Jätkan järgmistes postitustes








riis posted @ 14:18 - Link - kommentaarid (5)



357703 visits