Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
12 Veebruar 2014
KÄSITÖÖTA PUHKUSEREIS 5

Sevillasse sattudes tasub kindlasti käia vähemalt ühel flamenco-etendusel. Ma olen Eestiski flamencokontserdil käinud, aga suures saalis pole see ikka sama, mis keset Sevilla vanalinna, väikeses saalikeses, kus esineja iga tundevirvendus selgelt näha on. Kuumus, igatsus, rahutus, kirg...
Hispaanlased armastavad ka väljaspool tantsusaali vilistada, rütmi plaksutada, jalaga trummeldada,laulda ja räägivad valju häälega. (pildil suveniirkitš, mitte päris Hispaania)



Niisiis Sevillast Malagasse, sissepõikega Gibraltarisse.



Gibraltar on kummaline kaljurahn, mis kuulub Suurbritanniale. Vasakpoolset liiklust pole, aga muidu on kõik british: raha (või noh, gibraltari nael, aga eurodega saab vabalt hakkama), keel, postiteenistus



Viimasel ajal on Hispaania ja Suurbritannia Gibraltari pärast järjekordselt sõnasõjas, üks viskab vette mingeid betoonblokke, teise kalurid ei saa kala püüda, kehtestatakse vastastikku piirikontrolle ja vahetatakse ähvardus. Täiskasvanulik, ühesõnaga
Gibraltari üks olulisi elatusvahendeid on turism ja turistidevool on vähemalt nädalavahetusel tõesti suur. Piiri läheduses valitseb festivalimeeleolu. Hispaanlased käivad meelsasti Gibraltari poolel endale suitsu ja võimalusel ka kütust toomas, sest seal on see tunduvalt odavam. Meie jätsime auto Hispaania poolele parklasse (tasub teada, et laupäeval alates kella 14 ja pühapäeval on parkimine tasuta) ja läksime jalgsi üle piiri. Piiripunkt küll on, aga piisas vaid passikaante näitamisest Kesklinna on umbes 10-15 minutine jalgsimatk...mis viib üle lennuraja (ausalt!), aga meie läksime nr 5 bussi peale, sest vihma sadas. Paar minutit ja kohal.



Kesklinn on väike ja saab kiiresti vaadatud. Peamiselt üks tänav. Kohe tänava alguses ootasid meid aktivistid, kes tahtsid allkirja kiiruskaamerate ülesseadmise toetuseks. Esiteks pole minu meelest aus, kui turistid hakkavad millegi nimel allkirju andma ja Tema Majesteeti survestama: Teiseks, no vaadake veelkord Gibraltarit...kuidas seal saab kiirust ületada...
Võib ka mäkke ronida ja koopaid külastada, mäe pealon ka ahvid,kes kuuldavasti üsna ülbed ja osavad käekotte ära napsama jms . Tippu jõudes peaks selge ilmaga ka Aafrika näha olema. Meie otsustasime vihma tõttu siiski piirduda vaid väikese sissepõikega ning jätsime vaatamisväärsused ja ahvid teiseks korraks.
Selle asemel otsustasime keha kinnitada peavahtkonna juures ühes pubis.

Tellisime "koduse porrulaugusupi" ja see oli absoluutselt kõige meeletum roog, mida ma oma elus olen söönud. Olen kuulnud küll, et britid ei oska süüa teha ja saan aru, et ainult ühe toidu põhjal ei saa mingit hinnangut anda, aga no... lauale toodi kauss, milles oli üks pooleks lõigatud kartul ning suurteks juppideks lõigatud ja vedelaks keedetud porrulauk ning vesi (tavaline H2O, mitte puljong). Mitte terakest soolagi Mu kaasa, kes muidu KÕIK toidud ülima tänulikkusega sisse kühveldab, pobises: "Britid suudavad vist isegi vee põhja kõrvetada." Hih. Ja mina mõtlesin: kui see on KODUNE supp, siis ma imestan, et nii suur hulk britte sellise toidu peal siiski täiskasvanuikka jõuab. Sellega sai Gibraltar "kaetud" ja jätkasime teekonda Malagasse.

Pühapäev. See veedetakse koos perega. Käiakse jalutamas ja väljas söömas, ikka mitu põlvkonda koos. Väga tore ja südamlik. Pühapäev Malaga rannapromenaadil on omaette vaatamisväärsus. Kohal on jõukad vanaprouad, kellel seljas rasked kasukad (ikkagi jaanuar, kuigi päikese käes on vähemalt 20 kraadi sooja) ja juba varahommikul huuled punaseks värvitud ja soeng peas. Küllap magasid rullidega Muhedad vanapaarid kõnnivad käsikäes: kui mehel on punane kampsun, siis proual on punased sukad või mehel lilla vest ja naisel samas toonis sall. Nii mõnelgi vanapaaril on kaasas ka lapse(lapse)laps ja uhke vanaisa tõukab rahulolevalt käru. Hispaania prouad armastavad ka kontsi. Seal Malaga rannapromenaadil tuli eriti teravalt meelde, millest meie pensionärid ilma jäävad. Samas ei maksa muidugi arvata, et ka Hispaanias saavad kõik pensionärid endale talveks Päikeserannikule sõitmist, aga ikkagi...

Malagas on väga oluline roll sadamal.

Sadamas on ka tore natuke vildakas majakas, mille nimi on La Farola. See on üks kahest naisenimega majakast Hispaanias.

Malaga katedraali kutsuvad kohalikud Ühekäeliseks, kuna kiriku üks torn on ehitamata.

Pühapäeva hommikupoolikul, jumalateenistuse ajal on sissepääs vaba, muidu jälle 8,5 eurot.

Katedraali ümber on hulgaliselt tänavakohvikuid ja restorane, kus nii kohalikud kui turistid meelsasti aega veedavad, võttes klaasikese veini või õlut ja proovides tapaseid. Tapas on mistahes väike toiduports oliividest või soojast juustusaiast kanatiibade ja kartulikrõpsudeni. Hind on väga erinev,ühest kuni viie euroni, aga kõhtu sellest täis ei saa. Mitmel pool tuuakse oliivikausike jooki tellides vaikimisi kaasa ja eraldi raha selle eest ei võeta.
Tapase eesmärk on julgustada inimesi suhtlema: väikest suupistet maitstes keskendutakse lobisemisele, mitte söömisele. Vanasti oli "tapas" viilakas leiba või liha, mis kõrtsis sherry (jerez) klaasi peale pandi, et puuviljakärbseid eemale hoida ja tähendus oligi "kaas" . Teise versiooni kohaselt avastasid kõrtsipidajad, et odava veini lõhna saab peita tugevalõhnalise juustust"kaanega"ja hakkasid seetõttu veini juurde sellist tapast pakkuma. Kolmanda variandi järgi andis kuningas Felipe III välja seaduse, mille järgi pidi joogi juurde alati suupistet pakkuma, et meremehed ja sõdurid nii kergesti purju ei jääks.
Malaga vanalinnas jalutades jõuad varem või hiljem Mercedi platsile.

Platsi ühes nurgas asuvas majas on sündinud maalikunstnik Pablo Picasso.


Picasso lahkus Malagast 10-aastaselt ja viimati käis ta sünnilinnas 19-aastaselt, aga tema sugulased annetasid hiljuti linnale üle kahesaja Picasso teose ja mõni aasta tagasi avati ka Picasso muuseum, mis asub samuti Mercedi platsi lähedal.

"Naine rohelise salliga"
Noh, ja peaaegu unustasin: Malagast on pärit ka Antonio Banderas
Malaga peamised vaatamisväärsused on kaks vana mauride kindlust. Alumine kindlus ehk Alcazaba on ehitatud peamiselt 11. sajandil, aga seda on korduvalt täiendatud ja parandatud.



Kindluse külje all avastati palju hiljem roomlaste amfiteater, nii et kultuurid üksteise otsas.

Alcazabasse pääseb all-linnast liftiga, mille sissepääsu juures on kaks ehmatavalt suurt, aga samas uhket kostüümi


Mingit ajalooülevaadet kindlusest taaskord ei saanud. Palee siseruumides on näitus vanade traditsioonide kohaselt valmistatud keraamilistest kaussidest ja pottidest...

Alcazabast pisut kõrgemal asub teine vana kindlus Gibralfaro. Sellel kohal on kindlustus olnud juba alates foiniiklaste aegadest. Kakskindlust on küll omavahel ühendatud, aga vähemalt praegu turiste sellele vanale ühendusteele ei lastud. Ülemisse kindlusse pääsemiseks tuli Alcazabast alla minna ja uuesti üles ronida.


Kindlusest avanevad ilusad vaated

Majakeses sees on ka väike hispaaniakeelne näitus sõjapidamise ajaloost. Võtsin jälle paar pilti kostüümidest


Lõpuks veel mõned pildid Hispaania tüüpilistest toitudest. Paella mereandidega, mida mu mees keeldus söömast,kuna vähk olla teda "süüdistavate silmadega" jõllitanud

Härjasaba ja nagu näete, midagi värsket toiduga ei kaasne,kui eraldi ei telli.

ja kohalik kuivatatud sink, mis maitseb täpselt nagu väljagi näeb: soolane, kuiv, tolmunud

Peenemas poes ka kangasse pakitud. Hind 35-100 eurot.
Andaluusias käies tasub maitsta ka kohalikku sherryt, mida on nii magusas kui kuivas versioonis. Meie võtsime klaasikese magustoiduks. See toodi kohale jäätunud klaasis ja maitses nagu vedel rosin
Kokkuvõtteks: kui oleks raha, küll reisiks. Eriti Euroopas. Andaluusia on väga mõnus oma iidsete traditsioonidega ning sain palju lisateadmisi ja mõtlemisainet.
Kes kaalub nüüd ka ise sinna sõitmist, siis teadmiseks. Hinnatase on nagu Tallinna kesklinnas: toiduportsu hind on vähemalt 8-9 eurot. 40-50 euroga saab vähemalt praegusel turistidevaesel perioodil täiesti korraliku kahekohalise hotellitoa. Lisaks hotels.com-le ja teistele sellistele lehekülgedele tasub vaadata ka hotelli enda lehekülge: ühe hotelli saime otse kodulehelt kaks korda odavamalt kui broneerimislehe kaudu. Rioja veinid on poes mõned eurod odavamad kui meil, andaluusia veine saab maitsta lausa paari-kolme euroga. Jaanuari lõpul, veebruari algul on päevane õhutemperatuur nii 15 kraadi, aga oli ka paar t-särgi ilma, kõik tänavakohvikud on lahti ja paljudelon soojendavad reflektorid, öösiti on 10, nii et hommikud on jahedad ning sõrmkindad ja jope kulusid marjaks. Vihma tibutas paaril päeval ja peamiselt hommikul. Ja see pole selline vihm nagu meil, kus sind tugevalt külma veega üle valatakse, vaid pigem leige piserdus Turismikohtades saab inglise keelega hakkama, aga näiteks vanemates muuseumides ingliskeelset selgitust reeglina pole. Malaga lennuväljalt linna saab mugavalt rongiga (üks ots 1.75, kümme minutit sõitu, peatusest Malaga centro on vanalinnani u 20 min kõndida). Autorent on soodne, aga lisandub kütusetasu ja parkimishinnad on soolased (20 eurot öö), tänavatel parkimiskohti samahästi kui pole. Hotellides on tasuta wifi, aga lauaarvuti kasutamine on tasuline.
Nii, tänan, kes viitsisid lugeda ja ka arvamust avaldada. Nüüd tagasi tööellu ja ka kudumise juurde.
riis posted @ 23:48 - Link - kommentaarid (9)



357703 visits