Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
25 August 2012
PUHKUSEMULJED 2

Valmis käsitööd pole veel näidata, aga soe vest on lõpusirgel, ausõna!



Jätkan veidi Soome väikelinna Karkkila ja Högforsi metallitehase teemal muljetamist. Soome Valimomuseost ja Ruukkimuseost (mõlemad Karkkilas, aga väljapanek ainult soomekeelne kahjuks) saab päris üksikasjaliku ülevaate, kuidas täpselt seda järvemaaki kaevandati, sealhulgas ka talvel jää alt ja mismoodi temast metall sai.
Siin on pilt ruukkist ehk rauasulatustöökojast. Esiplaanil olev hele maja on mingi ladu, aga taamal paistab puuehitus. Originaal pole säilinud, see on restaureering. See eemalt paistev sild viis söeplatsilt sulatusahju juurde. Silda mööda kärutasid töölised sütt ahju juurde.



Ahi ise oli selline toru. Ülevalt valati maak sisse ja põletati nagu vaja. Kokku vinnati päevas 9 tonni maaki ja välja tuli kolm tonni rauda.
Pange tähele selle toru ülemist äärt, mis ulatub paari telliserivi jagu üle põrandapinna.



Need telliserivid ehitati alles hiljem, enne mingite kontrollide saabumist, et „suurendada ohutust“. Kontrollid jäid täiendusega rahule ja tõdesid, et sellest paarikümnesentimeetrisest barjäärist piisab täiesti, et inimesed sinna sisse ei kukuks.
Tehases töötasid ka naised ja lapsed. Töö käis maagisulatuse ajal ööpäev-läbi mitmes vahetuses. Töölised, kellel elamispinda polnud, magasid otse sulatusahju kõrval. Toitu pakuti tehases kah ja sööma kutsuti aida katusel oleva söögikellaga – „vellikello“ soome keeli.



Eelpoolnähtud toru alumises otsas oli niisugune ruum, kust ahjus põlenud metall välja valuvormidesse voolas. Seal tahkus ta paarkümmend minutit ja siis tõstsid töölised kuumad klotsid jahtuma.



Lisaks rasketele töötingimustele nurisesid töölised tihti ka töötasu üle. Tihti mindi tööandjaga riidu, sest palgaks saadav vili oli hallitanud, kartulid külmunud ja viin veega lahjendatud
Üks tuntumaid tehasejuhte oli keegi Bremer, leekivpunaste juustega endine sõjaväelane, kes kuuldavasti tundeid vaka all ei hoidnud . Tema armastas igal laupäeval töölised kokku koguda, ronis ise pildil paistvale rõdule ja pidas kõne vastavalt olukorrale: kui tema meelest oli kehvasti tööd tehtud, said kõik sõimata, kui oli hea töönädal, jagati kõigile viina




Högforsi toodetest saab väikese ülevaate muuseumi kodulehelt http://www.karkkila.fi/ruukkimuseo/museokauppa.html
Vanemad tooted on mõnusalt pitsilised ja kaunid nagu näiteks see ahi



Högforsis tehti 1927. ka Soome esimene valumetallist vann. Veidi hiljem hakati tegema ka moodsaid emailitud pliite ja vanne. Algul jäädi sisseveetavatele vannidele alla, aga kui tööle võeti uus meister, kes emaili kvaliteeti oluliselt parandas, said Högforsi vannid Soomes ülipopulaarseks.



Lahe toode on ka sillipannu ehk heeringapann. Leidsin netist ka retsepti: (kaks kergelt soolatud heeringafileed pooleks päevaks likku jaseejärel rasvaga määritud vormi. Peale ohtralt hakitud punast sibulat, tilli, peterselli ja veidi riivsaia. Küpsetada u. 15 min 250-kraadises ahjus, seejärel kalla peale u 0,5 dl koort ja küpseta veel 5 minutit. Serveerimisel võib raputada näiteks keedumuna). Ise pole proovinud, aga soovitatakse, et maitseb eriti hea pärast sauna õlle kõrvale.



Minuscule siin arvas, et peaks eksootilisemale puhkusereisile minema Nooh, minu jaoks oli eksootiline käik Järva-Jaani, kus me ka einet võtsime. Päevapraad maksis 2.30 ja väike klaas õlut 70 SENTI (mitte seitse eurot nagu Tallinna Raekoja platsil). See oligi eksootiliselt teine maailm. Küll see pikem reis kah jälle tuleb, suvel ei raatsigi kaugele sõita. Ka vaade koduaknast on mõnus

riis posted @ 07:49 - Link - kommentaarid (7)



357237 visits