Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
24 Veebruar 2010
LAISKUS, TARVILINE VARA

Ma vaatan, et enamik IseTegijaid on tõelised Loominguinimesed. Mind ei ole käsitöö-alase loomingulisuse ega maitsekuse ega kunstiandega eriti õnnistatud ja minu tööd sünnivad enamasti seetõttu, et on VAJA

Niisiis olid mul kevadise jope juurde ühed õhukesed sõrmikud (seni esimesed ja ainsad ostetud kindad minu elus). Sellised pehmekesed ja nagu angoorast (kuigi soodsa hinna järgi otsustades ilmselt ikka sünteetika). Valged. Mis tähendab seda, et vajasid tihti (ma mõtlen ikka VÄHEMALT kord nädalas) pesemist. Näiteks bussis on ikka jube küll vaadata (eriti istujatel) nina ees määrdunud kindaid. Ja kulusidki aina viledamaks ja viledamaks ning uute kinnaste vajadus sai aina selgemaks ja selgemaks.

Laisk, nagu ma olen, otsustasin, et valgeid ei tee. Teen hallid


Tegingi. Novita lõngast. Said kähku valmis ja jäid minu meelest päris ühtlased, aga no Hallid mis Hallid. Aga hall tekitab ka halli meelt. Ei tahtnud kohe lõngaotsigi sisse peita. Vedelesid mõned päevad seal kudumitekoti juures, kui äkki märkasin, et üks must lõngaots kotist välja tilpnema hakanud ja otse kinnaste peale keerdu langenud ja süttis idee

Tulemus on selline



Tavaline lapsepõlves õpitud linnusilm- ja varspiste.
Lähedalt vaadates pole ehk suurem asi, aga lillepoes ükspäev üks müüja küsis lausa vaadata, mis tegi minul, kui tuntud teiste inimeste riiete vahtijal (nagu eelpool juttu oli) kohe südame soojaks.



ja peo-poolt selline



Ja tunistan, et neid on juba tublisti kantud, sellest ka teatav lopergulisus ....


riis posted @ 07:41 - Link - kommentaarid (7)

18 Veebruar 2010
KÜLMA TALVE KINDAD JA MÜTS

Kolmevärvilisi kindamustreid on hirmus vähe. Ma pean silmas selliseid, kus kolm lõnga ikka kogu aeg jooksevad (ja sellevõrra soojem kude tuleb). Lõpuks leidsin mõned Elo Lutsepa ja Irina Tammise raamatust "Eesti kindakirjad".



Mustrikord on raamatu järgi 17 silma, mis tavalisest lõngast kududes tuleb väga lai, aga kui näpuga ära lugeda, sain 14-silmase mustri ja nii tegingi. St 14 silma vardal ja muster tuli ilusti välja. (randmeosa veidi peenikesema vardaga)



Värvides hiilisin vanadest õigetest värvidest mööda ja võtsin oma uue tumehalli mantli juurde veidi särtsakamad toonid
Lõng on GB Jil, millele soovitatakse nr 3-4 varrast, aga kinda jaoks jäi see küll väga hõre. Tegin peenematega (arvatavasti nr 2, vanad vardad, randmeosa veel peenikesemaga). Jäi küll pisut jäik, aga tihe. Rannet kannan peamiselt üleskäärituna, tundub mõnusam



Lõnga jäi üle ja mõtlesin teha ka mütsi. Sama mustriga.



Aga mütsiks jäi ikka jäik ja kuidagi ei meeldinud. Proovisin ka tavalist triibulist, üleskeeratava servaga. See jäi nagu igav. Lõpuks tegin rombilise, et oleks soojem kui ühekordsest lõngast. Alläärde tegin 1-1 sooniku, mille sisse keerasin. Ikka vardad nr 2, 30 silma vardal (kokku 120 seega), rombi keskel üks ühevärviline rida. Et lustakam oleks, panin tippu tuti kah.



Ostsin igat värvi 2 tokki, kokku kulus 164 krooni, nii et väga soodne.
Lõpuks jäi ikka veel lõnga ülekah, nii et tegin pika, laiatriibulise salli, vardad 3,5, et pehkem jääks. (Sellest praegu pilti pole jõudnud teha, aga eile panin juba kaela, väga mõnus)





riis posted @ 09:15 - Link - kommentaarid (3)

17 Veebruar 2010
VANAEMALT

Minu vanaema oli usin näputöömeister ja õpetas ka mind. Siiamaani on alles mõned tema tööd, mida kasutada pole raatsinud. Seisavad lihtsalt sahtlis. Aga ilusad (kuigi pildistamisel on värvid pisut uhkust kaotanud)
Vanaema on juba paarkümmend aastat mulla all ja tema ei teadnud isetegijatest, arvutitest ega digikaameratest midagi. Talletan nüüd ise paar kena asjakest siia blogisse.
Mul pole aimugi, kust need mustrid pärit, kas ajakirjast või oma peast.
Heegeldatud on vana aja kombe kohaselt üsna peene heegelnõelaga.
Mäletan lapsepõlvest, et ta ütles need olevat pajalapid. Tegelikult on läbimõõtu vaid kümmekond sentimeetrit ja materjal kah siidselt läikiv, ei tea, kas need ikka olid pajalappideks mõeldud.



Pajalapp on kahekordne, keskel on kõrgem osa (seal, kus näha ühekordsetest sammastest ja õhksilmadest augurida)
Alumine osa on valgest niidist sambaringid.



Järgmised pajalapid on tavalisest mulineest (vanasti oli selline viiest niidist koosnev puuvillane lõng)



Ja tagumine külg taas valgest puuvillasest niidist



riis posted @ 15:35 - Link - kommentaarid (3)

MÜTS

Nagu öeldud, kaotasin sügisel mütsi ära ja kuna ootamatult läks veel külmemaks, oli uut vaja. Kiiresti kätte uus koekirjade raamat (Lesley Stanfield "Koekirjade varamu)



ja mustrit valima.

Vahelepõikeks ütlen, et mustrid on seal ilusad, aga koekirjad on küll minu meelest võikalt keeruliselt kirja pandud. Vähemalt ei ole mina midagi sellist enne näinud... lihtsam on pildi järgi ise nuputada, kuidas kududa.

Võtsin mustri 96 (kui nüüd õigesti mäletan) ja mehele vestiks ostetud lõngaproovi Jil. Sai kähku valmis küll.
Elavdamiseks lisasin tumehallid pärlid (kaubamaja käsitööosakonnast), mis kirja järgi ei kannata vett (tegelikult olen mütsi masinas pesnud, aga pärlid on ikka alles).



Hmm, pärlid paistavad pildid pruunid, hehe.





riis posted @ 14:58 - Link - kommentaarid (1)

15 Veebruar 2010
VAHIN MÜTSE

Tunnistan üles, see kes poes, ühistranspordis ja tänaval kahtlaselt teie pead jõllitab, olen mina.
Nimelt kaotasin ma sügisel ära oma eelmisel sügisel tehtud mütsi ja kindad. Kuhugi poodi (vanem inimene juba, tähelepanematuks muutunud). Kuna samast lõngast ja samasuguseid teha oleks nõme, tuli mõelda midagi muud. Tahtmatult hakkasin vaatama, mis teistel on.
Heh, inimestel on väga huvitavaid mütse.
Aga kõige rohkem ikka tavalisi Musti või valgeid.

Ühtlasi tekkis käigu pealt ka kindaprobleem (sõrmikutega ju külm), aga sellest jälle mõni teine kord.

Praegu pilte ei lisa, aga kaks mütsi olen valmis saanud ja tõttan kohe koju neid ka pildistama, nii et varsti, loodetavasti
riis posted @ 15:35 - Link - kommentaarid (2)

08 Veebruar 2010
TEISMELISED...

Mingit muud värvi kui must ei ole teismeeas eriti olemas. Ja riided peavad olema lotakad. Eelmisel sügisel tegin vanemale teismelisele pojale musta mütsi. Sel aastal nõudis noorem kah. Ikka Musta ja Lotakat. Vältimaks vanema venna mütsiga segamini ajamist, tegin nooremale kaks pahem ja kaks parempidi, aga selgub, et poisslastel pole mingit vahet, kas on 1-1 või 2-2 kude



Midagi erilist siin pole, aga lihtsalt, et mitte laiska muljet jätta siin nobenäppude seas, panen ikka üles, kuigi pildiseadmine on ikka pisut konarlik
NovitaNalle must lõng ja paar õhtut teleka ees, mütsil pikkust 40 cm. Algul tundus, et jääb veidi jäik ja hoiab nagu tordikarp, aga pärast korra lume käes käimist muutus just sobivalt lõdvaks.

Külma talve tõttu surusin loikamile peale ka villased sokid. Algul kirtsutas nina, aga nüüd kannab rõõmuga ja kui poolelioleva asja valmis saan, tuleb teinegi paar teha, et aeg-ajalt ka pesta õnnestuks.
Ja kuna vardad olid ikkagi minu käes, siis määrasin ka rohelise ja valge triibu säärele (et hommikul ikka aru saaks, kelle sokk

riis posted @ 18:14 - Link - kommentaarid (2)

06 Veebruar 2010
ROHELINE KAMPSUN

Eelmisel sügisel tuli tunne, et nüüd peab küll saama mõne ROHELISE kampsuni. Sammud poe poole, muidugi, sest varasemas elus mul rohelisekalduvust pole olnud, seega koduste varude peale loota ei saanud.
Ja mis ma näen! Novita sokilõng, triibudki loojate poolt valmis mõeldud ja TÄPSELT need värvid, mis vaja! Minusuguses matemaatikavõhikus tekitas see loomulikult piiritut imestust-imetlust (ja ma pole siiani aru saanud, kuidas need triibud sedaviisi tekivad)
Sokke ei kavatsenud ma sellest muidugi kududa, sest kes neid saabaste sees ikka näeb.
Mõtlesin riskida ja katsetada kampsuni. Mõeldud-tehtud.
Eestpoolt tuligi päris kena, minu meelest.



aga tagant ei läinud korda. Algul proovisin lihtsalt järjest kududa, et mis sest, kui triibud veidi teise kohta tulevad. Aga selg ikka liiga lai ja hakkasid kujunema pigem laigud kui triibud. Harutasin kõik üles ja kudusin selja kahe keraga. Oma meelest olin hirmus kaval ja vahetasin lõnga iga kord veidi erinevas kohas, et äkki petab ära. Aga no ei petnud



Koledavõitu, eks... oleks ikka pidanud kõik lõngavahetused samas kohas tegema.
Aga noh, ega mu kehakuju põikitriibulist niikuinii ei soosi, nii et kannan kodus ja jalutuskäikudel, kui on täiesti kindel, et üleriideid ära võtma ei pea .

riis posted @ 07:39 - Link - kommentaarid (2)

05 Veebruar 2010


proovin panna üles ka poiss-kaksiku vesti pildi, kuigi see kehvavõitu, aga selline konnavest on isetegijas juba olnud ja mustergi siit leitud.
Roheline lõng sai küll pisut kahvatu, aga oli hirmus soov kohe peale hakata, nii et ei hakanud pikalt mööda poode jooksma.
Vest on juba ka pisut räsitud olemisega, kuigi kasutuses alles alates jõulust ja tehtud Novita Nalle lõngast, mille puhul ma pole varem sellist kiiret kulumist täheldanud.
riis posted @ 14:02 - Link - kommentaarid

Tere!

Üritan kah oma blogi alustada, aga nagu kõik algajad, esialgu hädiselt. Vanem inimene ju juba ja arvutimaailmas saamatuvõitu!
Käsitööd alustasin, nagu enamik meist, lapsena. Oma emalt küll pisikut ei saanud, sest temal selle asja peale soont ei ole, aga minu isapoolne vanaema oli tubli näputöömeister. Ametilt oli ta õmblejaks õppinud, aga tegi kõrvalt pisukeseks lisateenimiseks (et oma kahte poega kasvatada, sest mees ju Siberisse saadetud, teadagi) ja niisama silmarõõmuks kah.

Mina olin esimene lapselaps ja veel TÜDRUK , nii et mulle õmbles vanaema mõnuga. Ema sõnul oli mul lasteaega ühel hooajal selga panna 26 (jaa-jaa: kakskümmend kuus!!!) kleiti. Ja minu nukkudel oli lugematul arvul tualette, pitskleite, kevad- ja talvemantleid sobivate mütsikestega. Mantlitel ikka siidvooder ja käsitsi tehtud nööpaugud.

Lapsepõlves vaevasin ema isetehtud pitslinikute ja pitsääristega ja linnusilmpistes tikitud linikukestega ja initsiaalidega käterättidega jms. mis kõik kuhugi kapisügavusse kadusid ja õnneks Ajaloo Musta Auku on kadunud.

Kui mul endal lapsed sündisid, siis õige pea selgus, et kootud asjad on KAREDAD ja torgivad ja nii ma pikapeale loobusin neile oma kudumeid selga surumast, oma närvide huvides.

Teismeliseeas (mis veel neil praegugi päris lõppenud ei ole) lastele on ainumõeldav värv muidugi MUST ja see just üleliia põnev kudumismaterjal ei ole.

Endale olen ikka jõudu- ja vajadustmööda nikerdanud ja eks nendega siin ka eputama kavatsen hakata. Aga eriti mõnus on see, et mu õel sündisid möödunud aastal kaksikud ja kuna nad veel rääkida ei oska, siis nad vastu vaielda ei saa ja peavad kandma, mida mina koon . Ja saab teha VÄRVILISI asu. Lisaboonus muidugi ka see, et nad on nii pisikesed, et töö saab kähku valmis.

Proovin selle teksti nüüd üles panna ja lisada ka pildi tüdruk-kaksikule kootud vestist. Mis ei ole küll poseerituna võetud, aga ülevaate annab ikkagi. Vesti tegin pikema, et laminaadi peal külm istuda ei oleks, aga kuna keha neil pallikujuline, siis rullub see enamasti mänguhoos ikka kuhugi ülespoole... õlal nööbid (pea ja kaela mõõtmete ilmselgete vastuolude leevendamiseks)



Liann lõngadest ostetud lõng, vardad nr 2, kulus alla 100 gr
riis posted @ 12:34 - Link - kommentaarid (1)



356141 visits