Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
27 September 2014
TELEKASOKID

Sügis käes!!! Ükspäev tööle minnes tabas mu kõrv kahtlast sahinat. Vaatasin ringi ja mis ma näen: üks Tuvi kõnnib mööda muru ja sahistab lehtedega Siis märkasin, kui palju on juba tegelikult lehti maha tulnud, kuigi puud veel puha rohelised. Ja klassika teeb muidugi südame soojaks!



Aga minuga juhtus muidugi see, mis ikka: järjekordne impulss-ost. Novita sokilõng oli ühes Soome poes allahinnatud. Maksis alla nelja euro ja värvid mõnusad sügisküpsed. „No sokke läheb ju ikka vaja, poistel või mehel või õelvõi kaksikutel,“ rahustasin Mõistuse Häält järjekordset lõngakera koju viies. Haa, ja meie Prismas maksis sama lõng üle 9 euro. Siis ma mõtlesingi, et koon nüüd sokid iseendale Tavalised. Üleval soonik. Alt sile. Uuest ilusast lõngast



Minul läheb villaseid sokke vaja peamiselt õhtuti teleka ees lösutades ja kududes Eriti sügisel, kui õues on juba jahe, aga korrusmajas veel ei köeta.



Positiivselt mõeldes püsib külmas muidugi nahk kauem noor, aga varvaste puhul on mul üsna kama. Olgu kortsulised, aga vähemalt soojad



riis posted @ 10:24 - Link - kommentaarid (9)

16 September 2014
ROHELINE KAMPSUN


Imelikud asjad ikka need geenid. Kunagi rääkis üks teadlane raadios, et Eesti naistel on tugevad jalad ja pole mingit mõtet selle vastu võidelda, sest aastasadu on naist valitud ikka selle järgi, et ta oleks tugev ja suudaks talutööd teha ja need geenid on ka põlvest põlve edasi antud (niisiis on vähemalt teada, et mu tala-taolised koivad on paratamatus, mitte laiskus ega liigne šokolaad ) .
Aga ma arvan, et kudumise ja aiatöödega on sama asi. Geenide vastu ei saa.
Olen ka siin blogides märganud, et hiljemalt märtsis kasvab aiateemaliste sissekannete arv ja kõik näitavad heldinult esimese mullast ilmunud lehekese pilte. Minule ehitas mees sel kevadel esimest korda ÜrdiKasti. Algaja aiapidajana surfasin netis ja jõudsin järeldusele, et minusugusele oleks ehk jõukohane kasvatada salatit, tilli, redist ja murulauku. Paningi ohtralt salatiseemneid....kes proovinud, ilmselt juba aimab, mis minuga juhtus: salatid võtsid võimsalt jõudu ja kasvasid, nii mis mühin. Tekkis juba hirm, et ühel hetkel ärkan hommikul üles ja nad on mu voodi kõrvale tulnud. Redised kasvasid kah, aga olid täiesti ussitanud. Till seevastu, mis pidada kahjurputukate vastane olema, oli minul täis tillukesi putukaid, selliseid helbekesi. Seega on sügisene kokkuvõte: järgmisel aastal vähem salatit ja rohkem tilli. Rediseid pole mõtet.
Niipea kui august käes, haarab aga käsi taas kudumisvarraste järele. Ikka geenid, ma arvan. Talveperioodil ju ongi rohkem tubased tööd. Linnainimene lihtsalt võib talveperioodi alustada varem ja seda endale juba enne naeri-võttu lubada Ja nagu igal aastal, võtan eesmärgiks kõik alustatu ka lõpule viia. Noh, kinnastega sain hakkama. Nüüd ka kampsun.



Imestate ehk, miks on pealkiri ROHELINE kampsun kui pildilt vaadates tundub lõng põhiliselt hallikas, aga tegelikult on see tumerohelisest lillani pluss valged träpsud Võiks arvata, et nööbivalik on selles skaalas päris suur, aga võta näpust. Kui midagi konkreetset otsid, siis pole.



Lõng on väga mõnus pehmeke, 95% vill ja 5% siid. Safira by Permin.



Aga päris paks, nii et mõned tokid jäid üle. Õde arvas, et võiks kaksikutele kaelussallid kududa, aga see pole eriti laste värv. No eks paistab.
riis posted @ 16:09 - Link - kommentaarid (6)

08 September 2014
KAHEKORDSED KINDAD

Nii, suvi läks kui unenägu mängides ja joostes...
Aeg sügiseks valmistuda ja seepärast tegin lõpuks valmis puhkuse ajal alustatud paksud(mustad) sõrmikud.



Üks eesmärk oli ka lõngajuppe ära kasutada, nii et „vooder“ sai mitmest lõngast kokku.



Algul mõtlesin, et teen sellise pika vorsti ja pärast keeran ühe otsa teise sisse. See polnud siiski hea lahendus, sest sisemised sõrmed jäid kahe kinda kokkupööramisel vastikult krousi ja kiskuma, kuigi tegin silmuse võrra kitsamad nagu peab.

Seega harutasin sõrmed üles, keerasin randme ja peoosa kahekorra ja kudusid kõigepealt sisemise, siis välimise kihi sõrmed. Tuli päris ilus, aga otste peitmisele polnud ma ju mõelnud. Osa otsi leidsin, aga osa on nüüd seal kuskil kahe kihi vahel, kinnitamata ja omapäi.



Algupäraselt olid need topeltkindad mõeldud vanemale pojale, kellele sellised kaitseväes väga meeldima hakkasid, aga kuna sealsed olid viletsast materjalist, siis kulusid need läbi. Kuna proovisin aga noorema poja peal, siis said kindad hoopis talle parajad ja suuremale tuleb nüüd uued kududa. Praegu ma veel ei tunne valmisolekut uusi pikki musti (igavaid) tegema hakata. Vahepeal ootavad kampsunitükid kokku õmblemist ja nööbiliistu.


riis posted @ 12:54 - Link - kommentaarid (5)



369861 visits