VALMIS ROOSITUD!

Vihmane sügislaupäeva hommik, aga õnneks sain just valmis oma ülivärvilised roositud sõrmikud!
Ma olen nende üle nii uhke!!!! Kuigi kindad on kindad, eksole. Aga see tundus nii suur väljakutse. Ja võttis nii palju aega. Ja oli niiiii ärev Et kas ja kuidas ja mis värvi ja mis lõpuks välja tuleb.



Kuna see algus tundub kauges minevikus olevat, siis ei suuda ma isegi täpselt silmade arvu meenutada. Oli vist 17 randmes ja 20 labaosas. Aga tegelikult oleks võinud isegi rohkem silmi võtta, sest on üsna liibukad Aga no harutada ei raatsinud. Tahtsin nii teada, mis edasi saab
Õigete värvide pildile saamisega on, nagu ikka, raskusi.



Värvid valisin oma Peruust toodud salli järgi ja leidsin ERMi kodulehelt ka sobiva kindapaari.
Ja mul on ka punane kott (äärepealt oleksin kirjutanud aksessuaar, hihihii)



Pöidlad on kah roositud. Nendega juhtus küll selline lugu, et pöidlakiilu jäi väheks ja silmade arv napiks ja ... nagu ma poleks kunagi varem sõrmikuid kudunud. Aga kogu see roositud mustri paigutamine ja sättimine tundus nii tohutult vastutusrikas, et kogu ajuenergia kulus sellele ja muudes piirkondades tekkis vist verepuudus, vms. Igatahes valmis ma nad sain



Suur aitäh MIMMile õpetussõnade eest! Ja Merikex, roosimine on tehniliselt tegelikult lihtne. Kindad on tegelikult ju ühevärvilised, roosimislõnga viid vastavalt mustrile töö taha ja töö ette. Minu jaoks tundus algul segane, kuidas ma selle lõnga, mis mustri lõppu jääb, järgmisel ringil jälle mustri algusesse saan, aga kudumisraamatust leidsin selgituse. Mustrilõng tuleb töö eest läbi tuua ja pärast pilgumale sikutada. Ja pole keeruline. Youtubeist leiab ka videoõpetusi.
Oma kogemusest aga tean nüüd, et pole vaja alati järgmiseks motiiviks lõnga katkestada, vaid lähedal asuvate sama värvi motiivide puhul tasub neid edasi kasutada, muidugi nii, et pikki lõngajookse ei jääks. Siis on vähem otsi peita ja pahem pool jääb kenam kah. Sõrmiku sõrmede juurde jõudes läks asi juba nii libedasti, et oli isegi kahju ainult viie sõrmega piirduda