Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
10 November 2014
REMONT

Ilmselt igaüks teab, mida see sõna tähendab. Sellepärast mul polegi mingit kudumist siia praegu postitada. Sest mu lõngad ja vardad on kuskil seal



Remont on muidugi hea selle poolest, et asjad tuleb läbi sorteerida ja palju tarbetut kraami saab minema visatud või uuskasutuskeskusesse tassitud. Hämmastavalt palju asju on „igaks juhuks“ alles hoitud. Vanade raamatute vahelt leidsin veel laste koolipõlve ajast kuivatatud lehti, sest alati oli neid vaja täiesti ootamatult ja enamasti siis kui päriselt enam lehti kuskilt võtta polnud. Seega varusingi neid alati rohkelt. Nüüd võis südamerahus ära visata. Korrastasin pisut vanu fotosid. Paljusid inimesi neil piltidel ma ei tunne ja küsida pole paraku enam kelleltki.
Näiteks see mees, kes oma ratast nii oluliseks peab, et on selle fotoateljeesse kaasa võtnud.



Ma ei tea, mis selle tõsise olemisega mehe nimi on, aga VIST on see mu vanaema ristiisa.
Või näiteks need kolm siivsat preilit. Neist kõige vasakpoolsem on minu vanaema



Vanadel piltidel on selline mõnus hõng. Inimestel oli aega teed juua ja kirju kirjutada. Vanaema retseptiraamatud on kah ilukirjas, kõik tähed eraldi välja kirjutatud...
Noh, nii see remondiaeg muudkui venib, kui heietustesse ja mõtisklustesse laskuda.
Remont muidugi avab täiesti uue maailma. Ehituspoodide ja tööriistalaenutuste maailma. Astud laenutusse. Kolm (KOLM) inimest istub laua taga, keegi ei vaata su poolegi, kuigi oled ainus klient. „Tere!“ ei loe midagi. „Ma tahaksin tööstuslikku tolmuimejat laenutada,“ ütlen üisut valjemalt ja agressiivsemalt. Pärast pikka rõhutatud pausi, mille jooksul jõuad end idioodina tunda ja nuputad, kas oskaksid vajadusel küsida tööstuslikku tolmuimejat vene keeles, tõstab üks teenindaja pea. „On vist, minge vaadake laost!“ nooksab ta peaga. Peaga osutatud suunas on 5 suletud ust. Ilmselt ladu on kuskil seal.
„Eee,“ ütlen hädiselt, sest mul pole vähimatki aimu, missugune tööstuslik tolmuimeja välja näeb. Ilmselt vooliku järgi peaks siiski suutma ära tundma, lootuses, et voolik on ikka küljes...Sammun uste suunas ja sirutan käe ühe poole neist. „Oleg on juba ühtedega seal,“ öeldakse leti tagant. Avan hea õnne peale ühe ukse ja seal ongi kolm meest. Üks neist ilmselt Oleg ja kaks ehitajat. Ootan kannatlikult, kuni Oleg „ühtedega“ lõpetab ja mullegi tolmuimeja leiab (olgu öeldud, et näeb välja nagu tolmuimejavoolikuga tünn, aga teeb palju kõvemat häält kui kodune imeja). Tagasi leti juurde jõudes on asjatu loota, et keegi tellimust vormistama hakkaks. „Ma tahaksin seda nüüd laenutada ja selle eest raha maksta,“ ütlen paluvalt kolmele leti ääres istujale, kellest üks mängib telefoniga, teine vahib enda ette ja sirgeldab midagi igavledes pastakaga ning kolmas lappab pabereid. Igavlejad ei tee kuulmagi. Paberilappaja nõustub lõpuks vormistama...
Remondi lõppu veel siiski ei paista, aga pisut helgemaks hakkab minema Poeg kolis esimese asjana oma tuppa sisse muidugi arvuti



Enne remonti üritasin õe kaksikutele pakse kindaid kududa, aga remont tabas, nagu ikka täiesti ootamatult Nii et nad on kuskil siiski olemas


riis posted @ 18:52 - Link - kommentaarid (7)



369053 visits