Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
28 November 2012
JÕULUSOKID

Haa, Jõuluaeg jälle! Eile nägin Prisma juurviljaosakonnas lahedat pilti: umbes kolmene poisike istus autokujulises kärus ja karjus nutta. Isal õnnestus ta kuidagi maha rahustada, aga siis tegi noor mees saatusliku vea (mida minusugune kogenud lapsevanem-hunt poleks kindlasti enam teinud, hehe). Isa oli oma meelest kaval ja püüdis lapsele õppetundi anda. Ta selgitas tõsisel pedagoogiilmel, et päkapikud juba käivad ringi ja piiluvad kõikjal ja neile selline kisa kindlasti ei meeldi. Väikemehe jaoks ületas mõte kõikjal ringi hiilivatest kahtlastest tüüpidest, keda õieti nähagi pole, ilmselgelt taluvuse piiri. Igatahes läksid tal silmad õudusest pärani ja ta laskis kuuldavale sellise kisa, et Prisma katus jõnksatas....(põrgutee on ju sillutatud heade kavatsustega, nagu teada...aga noh, elu õpetab)

Aga..jõulukinkide valmistamine läheb üle kivide ja kändude. Ideid ju on, aga nagu igal aastal, tuleb jälle tõdeda, et VAREM oleks pidanud alustama.

Poegadele plaanisin sokid kududa. Mustriga ja puha. Ühe soki serva tegin valmis, aga no kole mis kole jälle. Lõng liiga jäme jms.



Harutasin plaanitud tumeda soki serva üles ja kudusin ühe hooga punased asemele. Lihtsad triibulise säärega, sest tallad lähevad nagunii kohe katki ja pealgi Jõulud ju aina lähenevad, teiste kinkide jaoks peab kah aega jääma. Ja piparkookide jaoks. Ja niisama lebotamise jaoks.



Aga nurja läks seegi plaan, sest mu suur laps sai tohutu nohu ja kui mehed on kord haiged, siis on nad NIIIIIIIIIIIIIIIIIIII haletsusväärsed ja õnnetud ja nõrgad ja alla-meetrised, et Ema Süda andis jõuludeks plaanitud sokipaari juba kasutusse (sest vanade tallad olid lootusetult auklikud ega väärinud parandamist)
Noh ja panin siis ka pildi blogisse, sest nüüd ju vajus üllatusmoment ära



Üks kink on nüüd jälle puudu. Tegudele!
riis posted @ 19:21 - Link - kommentaarid (11)

12 November 2012
NUKUTEKK JA -PADI

November on nii kole, et lausa naljakas: nii raagus kui üldse olla saab, valgeks märgatavalt ei lähe. Ärkad, taevas on hall, vaevalt jõuad hambad pestud, kui hakkab juba hämarduma ja üsna varsti pärast hommikusööki läheb pimedaks. Humoristid on selle välja mõelnud, selge see .
Ükspäev nägin Toompeal Aasia laste eksursiooni. Võimalik, et nad olid Hiinast, sest kõigil olid ühesugused joped. Aga pildistasid sellise kosmosetehnoloogiaga, mida minusugune väheldase palgaga inimene pole näinudki , nii et võib-olla olid siiski Lõuna-Koreast. „Vaesekesed,“ mõtlesin ma, „tulla nii kauge maa tagant Eestisse ja valida selleks november!“ Aga üks mu kolleeg ütles selle peale, et iial ei või teada, mis inimestele huvitav ja eksootiline tundub. Tema olla suvel hollandlastega mööda Eestit ringi sõitnud ja nemad olla hingepõhjani heldinud sellest, et autoklaasile sääsed laiaks lendavad. „Mõelge, teil on sääsed, nii puhas õhk!“ olla nad õhanud. Inimesed rõõmustavad SÄÄSKEDE üle . Mul oli kohe meie sääskede pärast hea meel, ometi kellelgi on neist rõõmu.
Aga nojah, hälbisin jälle mõtisklustesse...

Käsitööst ikka kah.

Jõulud lähenevad, aga rahakott pole millegipärast rahaga täitunud (kuigi ma ootan kõigest jõust), seega tuleb tagasihoidlikult läbi ajada ja painata lähedasi isetehtud esemetega.
Juba eelmisel talvel oli plaanis õetütrele kinkida Jõuluks korralik nukuvoodipesu ja -garderoob, aga noh, hea tädi, kes plaanibki... Sai küll nuku ja voodi, aga kogu muu toredus jäi tegemata.
Täna kraamisin lõpuks siiski kangajäägid kapinurgast välja ning tegin valmis nukuteki ja padja.



Nukk elab loomulikult lossis (millegigipärast arvasin väiksena, et lossid on kullast...suuremana selgus, et enamasti siiski paneelidest, hehe) ja seetõttu oli vaja veidi uhkemat kui lihtsalt vana voodilina nurgast valmistet voodiriideid. Tegin voodiriided hoopis voodririidest (kas pole kena sõnamäng).



Uhke mulje lisamiseks õmblesin padlaje volangi, teppisin teki läbi ja lisasin ristumiskohtadesse pärleid. Pärlid on küll väiksevõitu, aga kuna eesmärk oli jääke vähendada, mitte uut kraami juurde osta, siis peavad need asja ära ajama.



Ja veel üht pilti tahan teiega jagada, mille leidsin reedesest Postimehest (Kersti Lindströmi foto). Vot sellist elu ma tahaksin! Vaadake, kui rahul ta endaga on. Vahid niisama ringi, elu on lill! Selja taga on turvaline auk, kui nõmedaks läheb, tõmbad jalad sisse, kui päris jamaks kisub, lendad lihtsalt minema.



Tüübi nimi on muuseas krüüsel ja pidada Eestis haruldane olema
riis posted @ 17:05 - Link - kommentaarid (14)

07 November 2012
VÕRDSUSSOKID

Kui juba õetütar sai seeliku, ega siis õepoega saa ilma jätta. Muidu ilmselt oleks ta kah seelikut nõudma hakanud
Ühel õhtul teleka ees vahtides hakkasin tasapisi kuduma, isegi mõtlemata, mis sellest tulema peaks. Lõngad olid kah vanadest varudest ja mõtlesin, et vaatame, kuhu vardad viivad.
Tegelikult kavatsesin kaksikutele jõuluks sokid teha, aga kuna ilm läks vahepeal ju lumele, mõtlesingi, et teen vähemalt poisile juba varem sokid valmis, et oleks, mida seeliku tasakaalustamiseks kinkida.



Päris mõnus oli üle pika aja väga peenikeste varrastega kududa. 3-aastastele pole ju suuri vaja.


riis posted @ 16:36 - Link - kommentaarid (5)

05 November 2012
SEELIK SELJAS ehk tittede võim


Eelmises postituses esitletud seelik tundub õetütrele päris hästi meeldivat. Aga dressipükse keeldub sellegipoolest ära võtmast, nii et pilt on koos dressidega



Üldse, lapsi hoides hakkas mulle tunduma, et ma ainult kujutan ette, et minu tahtest midagi oleneb. Märkasin õige mitu korda, et tantsin tegelikult kokkuvõttes nende pilli järgi. Poiss oli isegi veidi üllatunud, et tema (tüdrukust lihtsakoelisemad) manipuleerimiskatsed minuga läbi läksid. Ta kohe nagu ei uskunud oma õnne, et ma võin nii loll olla Tüdruku jaoks oli see loomulik asi.
Näiteks küsis õetütar, kas ta võib singi leiva pealt ära süüa. Mina ütlesin, et ei või, söö ikka koos leivaga. Leidlik sänikael nihutas seepeale singi nii kaugele üle leiva serva kui sai ja näris kuni leivani ära. Seejärel nihutas teises suunas üle leiva serva ja näris jälle kuni leivani ära. Ja siis oligi jäänud terve leivaviil ja selle peal mikroskoopiline tükike sinki. No missa oskad kosta selle peale, eks ole
riis posted @ 17:50 - Link - kommentaarid (4)

04 November 2012
KOLE TANTSUSEELIK ehk kuidas kõik jälle nässu läks

Õetütar on nüüd sellises eas, et vaatab mingit multikat pealkirjaga Baleriin Angelina ja käib köögis ahjuukse najal tantsuharjutusi tegemas. Õde arvas, et JõuluVana võiks talle tantsuseeliku tuua. Mina kui kahe poja ema muidugi heldisin otsekohe ja olin muidugi valmis väikesele piigale unelmateseelikut muretsema. Silme ees midagi sellist (netist leitud)



Meenus, et keegi Isetegijatest demonstreeris alles hiljuti oma tütrele õmmeldud vägevat tüllist seelikut ja ütles, et selle õmblemine polnud üldse nii keeruline kui ta kartis.
Mina muidugi jätsin tähelepanuta asjaolu, et tegemist oli pideva õmblejaga, samas kui mina õmblesin viimati vist 15 aastat tagasi kui lapsed väikesed olid. Aga no seeliku pidi mu õetütar igatahes saama!
Mõeldud-tehtud! (Tagantjärele targutades võib muidugi öelda, et mõtlemise osa oleks võinud suurendada...)

Leidsin netist ka pettiskirti nime all õpetuse.

http://www.makeit-loveit.com/2010/07/full-and-fluffy-pettiskirt.html

Tegelikult polnud õmblemine tõesti keeruline. Põhimõtteliselt tuleb mõõta ära lapse kõhuümbermõõt ja seeliku soovitav pikkus.
Seelik koosneb kolmes „volangist“, iga volangi pikkus (ülalt alla) on 1/3 soovitavast seeliku pikkusest (+ õmblusvaru)
1. ülemine volang on 2-kordne kõhuümbermõõt (näiteks 60 cm kõhu puhul = 120 cm),
2. teine volang on 3-kordne kõhuümbermõõt (180 cm)
3. kolmas (alumine) volang on 6-kordne kõhuümbermõõt.(360 cm)
4. Allserva lisandub kroogitud kaunistuspael, mis on 12-kordne kõhuümbermõõt (7,2 meetrit)



Neid seelikuid tuleb tegelikult teha KAKS, (seega arvuta materjali kahekordselt) ja ülemist äärt pidi ühendada.
Kangas peaks olema selline, mis ei hargne, sest kes jaksab neid servi palistada, eksole. Ja mina ühendasin kõigepealt kõik ribad kokku, et oleks lihtsam krookimisel õiget pikkust saavutada ja alles lõpuks õmblesin seeliku ülalt-alla ringiks (vaata, et kummikanalit läbi ei õmble!

Niisiis, ei midagi keerulist, aga kui midagi nässu minna saab, siis ta nässu ka läheb! Muidugi!
Kõigepealt mäletasin ma, et mul on kodus alles helekollased vuaalist köögikardinad. Ostsin kangadžunglist juurde ka kollast tutipaela. Tahtsin 15 meetrit, aga oli ainult 10. Olgu, mõtlesin! (Rohkem oleks pidanud mõtlema, sest 5 meetrit vähem krookeid annab ikka tunda küll)
Koju jõudes selgus, et olen mingis kappide suurpuhastuse tuhinas kollased kardinad minema visanud. Järel on ainult valge kardin, aga palju paksemast kangast ja üldse mitte nii kena. Allääre tutipael oli aga ju KOLLANE. Õmblesin ikkagi. Lohutasin ennast, et teen siis prooviseeliku ja ehk pärast kunagi saab ka ilusam ja õigematest materjalidest.
Tulemus meenutab seda vana tšuktsi õpetussõna sellest, miks ei tohi kollast lund süüa!



Tagatipuks õmblesin need kaks kihti vist ka valetpidi kokku, sest alumise kihi kroogitud paelast ääris jäi sissepoole!
Et seeliku välimust VEIDIGI parandada, õmblesin õmbluste peale kaunistuseks veel pärlinööri. Noh, eks ta koduköögis pliidi ees jala tõstmiseks kõlbab küll, aga unelmateseelikust on asi küll kaugel.

riis posted @ 11:27 - Link - kommentaarid (12)



369861 visits