Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
17 November 2011
LÕNGAJÄÄKIDE LIKVIDEERIMINE


Täpselt nagu emand Marmelaad täheldas: lõngajääkide likvideerimine on kindel viis jääke juurde toota. Nii juhtus minulgi.
Suvel kudusin sõbrantsile kingituseks kirikindad ja natuke jäi lõnga üle. Sellest tegin endale pitssalli, aga pruun kippus otsa saama ja ostsin juurde.
Siis vaatasin, et saab veel äkki mütsi.
No sai tõesti.



Aga neetud pruuni jäi ikka üle.
Mõtlesin, et teen siis kindad kah, kui juba selline tohutu moevärv käes on.
No muidugi, kippus puudu jääma ...



Õnneks ei läinud mütsi külge valmiskootud ribake, nii nagu esialgu plaanisin. Selle harutasin üles ja sain pöidlad, jee!



Käeseljal on selline....noh lill või männikasv...ei teagi, mis see peaks täpselt olema.



Ja lihtsalt ilulemist kah veel lõppu


riis posted @ 17:13 - Link - kommentaarid (15)

09 November 2011
PROOVIPÕLL


Ma pole ei tea kui kaua midagi õmmelnud. Kui lapsed olid väikesed, siis ikka tegin, aga ma pole selles kunagi kuigi osav olnud ja nii ta jäi.
Nüüd aga on kõik asjad poes naeruväärselt kallid ja nii halva kvaliteediga, et põhimõtteliselt pole vahet, kas ise kokku vuristatud või 70 euroga poest ostetud, välja näevad ikka ühte moodi

Lisaks läks mul juba tükk aega põll katki, st KULUS läbi: ah, kui usin perenaine ma olen, eks ole. Tegelikult oli põll lihtsalt vana ja tema aeg sai otsa



Ei raatsinud uut osta ja lõppude-lõpuks ei ole küpsetamises tegelikult midagi kasulikku.
Aga nüüd tellis õde jõuludeks päkapikkudelt põlle ja mõtlesingi, et pühin Singerilt tolmu maha ja proovin esialgu endale põlle valmis teha, et vaadata, mis saab

Kangapoes pole ma kah sada aastat käinud. Ma ütleks, et väga palju muutunud ei olnud. Müüjad ajavad ikka üle poe hõikudes oma asja ja esmapilgul ei jää ühtki kangast südamesse. Tartu maantee Abakhan on vähemalt valgemale ja avaramale pinnale kolinud.
Päris sellist kangast, nagu vaja (st romantilist ja paksemat, et pannkoogitaigen läbi ei imbuks) ei leidnud. Ostsin prooviks siis lihtsa, klassikalise. Ja kaunistuseks pitsi.



Vanasti püüdsin õmmeldes valida alati selliseid lõikeid, kus ei oleks vaja kantida, sest diagonaalriidest kandi lõikamine tundub mulle millegipärast erilise kangaraiskamisena. Ja jube tüütu kah. Aga nüüd on õnneks müügil valmiskandid. Väga liigutav! See on kellegi töö. Paneb endale hommikul äratuskella ja kohe kante valmistama. Ja keegi teine kerib valmiskandid ketastele. Ilmselt teeb seda muidugi Indoneesia lapstööjõud, aga teisalt...võib-olla on need lapsukesed pere ainsad elatiseteenijad, nii et pigem ma maksan neile valmiskandi eest, kui et nende isa nad prostituudiks müüb...
Isver, kui palju mõtteid ma jõudsin läbi mõelda, kui pika kandiriiuli ees seisin ja sisevõitlust pidasin, mis värvi ja kui laia ja kas üldse valmiskanti osta, või ikka ise teha ja lõppude-lõpuks, on mul seda põlle üleüldse niiväga vaja...

No igatahes väikeste viperustega valmis ta sai



Ja minu küpsetisterohke kere ümber pingutatuna on selline


riis posted @ 19:25 - Link - kommentaarid (17)

02 November 2011
KÄISIN LÕUNAS

Mul oli nädalake sügispuhkust. Ütlen kohe ausalt, et ei kudunud silmatäitki
Lõunas ei käinud ma kuskil kaugel, vaid Lätis ja Leedus. Tegin paar käsitöölist pilti ja panen need huviliste jaoks kohe siia, juhuks kui reisimuljed tüütud on.



Pildistatud Riias

Kui ma kolleegidele teatasin, et sõidan puhkusele Leetu, tegid nad suured silmad ja tunnistasid, et neil pole sellist mõtetki pähe tulnud.
Mõtlesin siin natuke muljetada, kui kedagi peaks huvitama.

Läti vaatamisväärsused otsustasime vahele jätta ja põrutada otsemat teed Vilniusesse. Via Baltica viis kenasti Pärnust läbi. Sealt edasi on peaaegu inimtühi tee Läti piirini.
Mäletan vanast ajast, et Lätis olid paremad teed kui Eestis ja Leedus veel paremad ning see vastas nüüdki tõele. Lätis on ainult selline imelik süsteem, et tee on kaherealine, aga teepeenrad on hästi laiad ja kõik sõidavad pooleldi teepeenral, et need, kes tahavad mööda sõita, mahuksid rahulikult liikuma. Mulle jäi ainult ebaselgeks, mis siis saab, kui ka vastassuunavööndus otsustab keegi samal ajal mööda sõita. Tõsi, hädapärast mahtus teele ka neli sõiduautot kõrvuti. No veider igatahes. Ega asjata öelda, et lätlastel on kuus varvast. Kuskilt lugesin, et isegi lennukitel Balti riike tutvustavas ajakirjas on selline nali, et Läti autonumber LV tähendab Lisavarvast
Leedus on Panve˛isest Vilniusesse lausa kiirtee, kus lubatud 130 km/h. Aga leedukad on kah humoristid: on asfalti pealt kokku hoidnud ja jätnud kõik ristmikud välja ehitamata. St kõrvalteelt kiirteele sõit ei ole mitte mitmetasandiliste ristmike kaudu, kus saab ohutult kiirust võtta ja liiklusvoogu sõita, vaid kruusateelt prauhh! otse kiirteele ja lubatud on ka tagasipööre!!! Lisaks on kiirteel ka bussipeatused, mille läheduses jalutavad inimesed teepeenral (ausalt!) ja nägime ka üht vankriga hobust, vedas küttepuid (tuletan meelde, et autode kiirus 130 km/h!!!)
Vilniusse me igatahes jõudsime.
Autod on seal veidi vanemad kui meil ja inimesed riides veidi vaesemalt kui meil ja kerjuseid on kah rohkem näha kui meil. Ja vanalinna lähedal on ikka veel kangialuseid, kus kohalikud töötud-bom˛id pissil käivad (hais!), meil selliseid mu meelest enam pole.
Vilniuse vanalinn on osaliselt korda tehtud ja väga nunnu.
Peatänava ääres on palju toredaid restoranikesi, kus pole ka romantika pealt kokku hoitud.


Restoran

Hinnad on umbes nagu siingi (soodsamad küll, kui Tallinna vanalinnas), nii et suured praed umbes 10-15 eurot ja pudel veini kah 15 euro kanti (korralikus restoranis!) Toit oli väga maitsev ja kordagi ei topitud meisterlikult küpsetatud liha juurde friikartuleid nagu siin sageli juhtub.

Vana hea Trakai loss on ikka vaatamist väärt.



Seal kulub hooleta paar-kolm tundi (hea teada, kui autot pargite, sest kõik parkimiskohad on tasulised ja politseinikud valvsad ka pühapäeviti). Ka Trakai küla on täis mõnusaid hubaseid majakesi. Trakai kindluses on Leedu ajaloo näitus. Minule oli see päris huvitav, sest koolipõlvest väga eredaid mälestusi Leedu ajaloost pole. Teadsin küll Leedu tihedaid sidemeid Poolaga, aga ei teadnud näiteks, et Leedu oli kunagi Euroopa kõige suurem riik.


Laiskuse eest

Vilniuse teletornis käisime kah. Erinevalt Tallinna teletornist selle ülemine osa pöörleb. Tõsi, ta krigiseb ja ägab seejuures jubedalt ning mina pelgasin küll, et see võibki väga hästi olla tema viimane, traagiline pööre. Aga mu kaasa oli nii kena ja lohutas, et KINDLASTI on see krigin salvestatud ja mängitakse helitaustaks, et turistidel põnevam oleks

Paariks tunniks võtsime aega jalutada ka Kaunases.



Seal on mõnus jalakäijate tänav, aga seda teatakse milegipärast rohkem kui Vilniust. Sealgi väga mõnusad söögikohad.

Leedu-reisi lõpuks läksime lääneservale, sadamalinna Klaipedasse. Seal on saksa mõjutustega vanalinn, aga väga palju seda säilinud pole. Linn on kenasti korras, hämmastab ainult striptiisiklubide ja kasiinode rohkus, nagu meil 10-15 aastat tagasi. Kui Klaipedasse satute, otsige ülse Friedrichi passaa˛. Selle ees seisab Friedrich ise:



Kangi alt sisse minnes leiate eest nii kohviku, veinitoa, restorani, õlleka kui teemaja – igale maitsele sobivaid kohti.



Tagasi läksime Riia kaudu.


Riia kolm venda

Seda ma teile ütlen, et kui te linna ei tunne, siis autoga reisides tuleb sinna raudselt kaasa võtta linna kaart. Keskuse leiab hõlpsasti üles, sest centrumi silte on kõikjal, aga katsuge te linnast välja pääseda...hehehe!!! Kõik teed viivad sinna, kuhu te ei taha minna, mingeid viitu pole ja paljud tänavad on ühesuunalised. Kui me tunnikese linnast väljapääsu otsides tiirutanud olime, soovitasin mehele, et ostaks õige kaardi või küsiks teed . Tema muidugi teatas, et mingit Kaarti pole meil vaja! Pärast teist tundi higistamist pidurdas ta järsult esimeses ettejuhtuvas bensiinijaamas, lahkus uksi paugutades autost (kuulsin isegi nagu hammast kriginat vms) ning naasis Kaardi ja ÕpetusSõnadega Ja nii me sealt pääsesime!

Veel praktilist nõu: bensiin on Eestis paari sendi võrra odavam kui Lätis ja Lätis pisut odavam kui Leedus. Vilniuses olime hotellis Conti, mis asub otse vanalinna servas ja netist broneerides maksis 3 ööd 150 eurot (kahele). Klaipedas ja Riias marssisime lihtsalt hotelli sisse ja saime toa ja parkimiskoha (75 eurot öö kahele). Lühikese retke puhul tasub käia linna infopunktis (roheline i), kust saab kasulikku, värvikat ja lühidalt kokku võetud teavet peamiste vaatamisväärsuste kohta, seda enam, et vähemalt Vilniuse kohta on googeldades üsna keeruline teavet leida.
riis posted @ 16:05 - Link - kommentaarid (8)



369861 visits