Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
25 November 2010
VAHELEPÕIGE (mitte minu käsitööst)

Vanema poja kampsun on pooleli (elu esimene raglaan, harutan ja koon, harutan ja koon, aga ükskord valmib ta NIIKUINII).



Oma sokid pooleli (lõng sai otsa, aga VARSTI pääsen poodi).



Vahepeal sattusin aga ühte huvitavasse kohta, mida võiksin teistelegi siin ehk soovitada (pildid paraku ainult kodulehe lingi kaudu, sest fotokas sai tühjaks).

Soome Turu linn on järgmisel aastal koos Tallinnaga Euroopa kultuuripealinn. Seal töö käib, igasugu üritusi ja näitusi tulekul ja linn ise kah armsake, nii et vabalt võiks kavva võtta kui reisiplaane teete. Paljud üritused on tasuta, sest juhtlause on, et kultuur teeb head ja peab seega võimalikult kõigile lähedal ja kättesaadav olema.

Seekordne jutt tuleb ehitamisest ja kodust. Ühest väga omapärasest kodust, mis on väga hubane ja hästi läbi mõeldud.
Turu linnas oli 1827. aastal suur tulekahju, nii et peaaegu kogu linn põles maha. Nii suurt tulekahju pole Skandinaavia ajaloos rohkem olnud. Tulekahju põhjus pole siiani teada. Head sündis sellest niipalju, et uued majad ehitati kivist. AGA ka sellest arhitektuurist on väga vähe alles, sest kui saabusid 1960ndad aastad ja Nõukogude elukorraldusest vaimustunud linnaametnikud, lammutati kogu Aura jõe ümbruse majad maha ja püstitati asemele betoonjurakad. Kandilised, ühesugused, koledad. Seda on tehtud ka mujal maailmas, aga mitte nii ulatuslikult, nii et selline nähtus kannab nüüd lausa Turku Desease (Turu Tõbi) nime.

Turus elab aga üks kunstnik Jan-Erik Andersson (eks seal elab neid palju, aga temal on selline projekt), kes otsustas, et ehitab endale niisuguse kodu, nagu talle meeldib. Võitles viis aastat, et ehitusluba saada, sest Soomes vaadatakse hoolega, et uued majad olemasolevatega sobiksid ja isegi kui põllule elamurajoon ehitatakse, siis peavad majad omavahel tervikliku piirkonna moodustama (tiheasustusalal määratakse ära nii maja korruste arv, asupaik krundil kui ka mõnel pool näiteks maja värvi tumedus). Jan-Erik tahtis aga lehekujulist maja. Kahjuks mul sai just siis fotokas tühjaks, aga kodulehelt www.anderssonart.com/leaf saab kah ülevaate. Maja ise on erkkollane ja selle vundament tumeroheline. Kollase maja ülaserva ehivad erksinised- ja punased kaunistused.
Terve maja on täis kunstiteoseid, mille Jan-Erik palus oma tuttavatel kunstnikel enda pere jaoks teha. Nende vaatamiseks tuleb klikkida majalehel vasakul menüüs lahti Invited artists ja seal iga kunstniku nime peale klikkides saab näha nende töid. Üks kujundas näiteks omapärase köögi-töötasapinna, üks põrandamustri (maalitud betoon), üks painutatud vineerist taimekujulise riiuli, üks jaapani kunstnik kujundas seinale puuokka, mis tegelikult lähemal vaatlemisel väikeseks lastetoa aknaks osutub jnejne.
Majja sisse astudes leiate eest suure peegli, millest saab lugeda ukse siseküljele kirjutatud luuletust (ilma peeglita oleks see keeruline ).
Et aga Jan-Erik on ühtlasi tubli müügimees, suutis ta endale maja saamiseks ära rääkida ka sponsorid, nii et maja on kirjas kultuuripealinna ühe projektina, lisaks teeb ta seal omo doktorikraadi uurimistööd, kas mõnusam on välja vaadata lehekujulisest või tavalisest aknast Ja üks teine kunstiinimene paigutas majja ka helitsensorid, mis ilma muutudes erinevat (vaikset) heli teevad, et uurida, kuidas inimene looduse mõju tunneb
Järgmisel aastal on see maja kuuldavasti ka turistidele avatud (kahjuks mitte tasuta).


riis posted @ 14:12 - Link - kommentaarid (6)



356153 visits