Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
29 Juuli 2016
REGE RAUTA SUVEL

Kudusin õelastele paksud talvemüsid.
Mütsi kõige tähtsam omadus on see, et ta otsaesist sügelema ei ajaks, kõik muu on ju üldsielt teisejärguline
Tegelikult on meie peres ka suhteliselt tugev hajameelsuse geen, seega peab müts olema masinaga pestavast lõngast Õde viskas masinasse poisi kindad ja ise olen mitu korralikku mütsi munasoojendajaks pesnud....Niisiis valisin lõngaks Lana Gatto Nuovi Irlanda. Kirja järgi nõuab varrast 6, aga mütsi tegin 3,5 vardaga, et oleks tihedam.
Tüdruk tahtis tutimütsi, nii et sellega oli lihtne. Aga poisile otsustasin proovida lühendatud ridadega mütsi, mille mustri leidsin Novitaknitsi lehelt.



Vaatasin küll juba pildi järgi, et äär on 3-parem -1-vasak soonikus liiga lõtv ega jää hästi, aga proovisin siiski, sest pelgasin, et parempidises koes osa jääb tugevama sooniku puhul lokkima.
Viltused triibud jäid mu meelest päris head. Aga valmis mütsi proovides oli müts poisil peas nagu tordikarbi kaas.



Nii et harutamisele ta läks ja uue tegin tavalise triibulise.



Serva jätsin helesinise, jõuab neid tumedaid värve veel kanda küll, ma arvan. Poiss tahtis mütsile ka tutti. „Peas“ pilti pole, sest selleks ajaks, kui müts ümber tehtud sai, oli ta juba kodus tagasi.

Õetütrel on lilla talvejope ja kuna ainus värv maailmas on roosa (kuigi kõlbab ka lilla), siis mütsi värvidega ma üleliia mängima ei hakanud.



Paksu roosat lõnga õnneks Lianni kesklinnapoes polnud, nii et ostsin kahte värvi lillat ja nende vahele valge






Käisin puhkuse ajal ka Soomes Seinäjoe elamumessil. Möödaminnes peatusime ka Tamperes



Muuhulgas käisime endisesse Finnlaysoni vabrikusse tehtud muuseumikeskuses.



Pildistasin seal ühes muuseumis vana käsitööteemalist tänavasilti. See on pärit 19ndast sajandist, mil Soome oli Venemaa tsaaririigi osa. Venestamise ajal ei hakanud soomlased siiski tänavanimesid vene keelde tõlkima, vaid panid lihtsalt slaavi tähestikku



Elamumessil pidi keskne teema olema seekord Pohjanmaa maja. Pohjanmaa on Soome keskosas asuv maakond, kus suured põllud, suured majad ja jõukad inimesed. „Mida meil Pohjanmaal ei ole, selle me teeme,“ ütlevad nad. Messikorraldajad püüdsid ka korralikku vanaaegset maja messialale tuua, aga paraku tänapäevastele kruntidele üks tõeline Pohjanmaa maja ei mahtunudki. Nägin sellise tõelise kohaliku maja siiski ära, aga sellest lõpus.
Elamumessil oli taas igasuguseid veidrusi ja ka toredaid maju. Igale poole muidugi ei jaksanudki sisse astuda. Algul vaatasime ka mõned suured ja uhkemad kahe- või isegi kolmekorruselised majad ära, milles üle 200 ruutmeetri ja hind lähenes miljonile, aga meie lemmikud olid siiski tavalised ühekorruselised majad.
Sel aastal oli vähem klaasist trepipiirdeid, mis paar aastat tagasi peaaegu kõikides majades silma torkasid (ja mis laste ja koertega peres ilmselt pidevat puhastamist vajavad), aga silma hakkas, et endiselt on moes köögisaareke. St kui pere ja külalised diivanil lösutavad, siis perenaine saab askelduste vahelt kah sõna sekka öelda kui vaja Kuigi võtab suure tüki ruumi ära.
Uus element oli köögi töötasapinna ja/või kraanikausi kohale tehtud lai madal aken. Kogenum majatellija ilmselt selle õnge ei lähe, sest eks me kõik tea, et kraanikausi ja pliidi tagust seina tuleb üsna tihti puhastada. Noh, pole vist kuigi meeldiv, kui tomatit lõigates aken pidevalt täis plödistatud on jms.



Endiselt oli eriti kahekorruseliste majade puhul üllatavalt palju mõttetut ruumiraiskamist, sest trepp oli rajatud ebapraktiliselt keset elutuba ning selle ümber olev ruum nii esimesel kui teisel korrusel puha raisus.
Minule tegi rõõmu, et paljudes kodudes oli kamin, mille tuli näha kas kahelt poolt või lausa igast küljest. (Elamumessil oli nagu ikka palju rahvast ja pildi tegemine raskendatud, sest ei tahtnud ju kellelegi jalgu jäda ja parimaid vaatenurki polnud võimalik sihtida, sest alati ilmus kaadrisse kellegi selg või kõht )



Üks maja oli puha roosa. Selle perenaine oli 33 aastane vallaline naine, kes nimetas oma pereliikmeks hobust (hobune õnneks siiski väikeses majas ei elanud, vaid kuskil eemal hobusetallis).



Selles majas kuulis vanaemade irooniat ja väikest 10-aastaste tüdrukute ahhetamist, sest roosa ja läikiv tõepoolest eriti küps ei tundunud. Kuigi ega see sisusus ka nii hull ei olnud kui oleks võinud tutvustavast tekstist arvata.



Ridamaju oli kah, kus eri mõõtu elamised. Ühe kahetoalise korteri oli sisustanud Seinäjoe teater



Imelik oli, et ülimoodsate majade keskele oli paigutatud „hoopis teisest ooperist“ romantiline elamine, mille omanikud kuuldavasti kaks arsti. Ilmselt messialal ongi ühtset planeeringut võimatu loota, sest kõik firmad tahavad ju oma majamudeleid reklaamida.



Ka seest oli see villa minu meeles pisut väsitav ja ülepakutud, aga teine korrus siiski väga avar ja üsna meeldiv



Must-valge sisustus in endiselt populaarne. Poisi tuba:



Tüdruku tuba:



Lahe riiul, kuigi hullult tolmupühkimist



Lihtsalt üks mõnus kapp poisi toast



WC ei pea ju päris valge olema



Ja voodi kõrval võib olla ka riiul, kui öökapp ei mahu



Ja muidugi vaatasin ma käsitööfännina erilise pilguga isetehtud asjakesi



Selles kodus oli perenaine ise tubli käsitöötegija ja reklaamiti ka lehekülge lankava.fi, kus igasugu tasuta õpetusi pakutakse.




Nagu öeldud, oli teema seekord Pohjanmaa traditsioonid ja ligi neljakümnest
majast 12 olid Pohjanmaa arhitektide looming. Sisustus oli siiski üsna nüüdisaegne





Päris traditsiooniline maja asus messialast mitukümmend kilomeetrit eemal (sissepääs tasuta), aga sinna ei hakanud minema, sest mu kaasa sõber on päri Pohjanmaalt ja just lõpetanud traditsioonilise maja restaureerimise ja ta kutsis meid külla.
Maja palgid tuli üles tõsta ja vundament korda teha, paigaldada tänapäevane kanalisatsioon, vee- ja elektrisüsteem. Vaatamata Euroopa Liidu nõudmistele õnnestus vältida õhukindlate akende ja moodsa ventilatsiooni/konditsioneeri paigaldamist vanasse palkmajja.



Vanimad palgid on pärit 18. sajandist, aga pole teada, kas ka maja ise nii vana on, sest kui mujal Soomes oli kombeks, et maja ja maa jäi vanimale pojale, siis Pohjanmaal oli kombeks, et vajadusel saeti maja pooleks ja lükati teine pool krundi teise otsa, kus siis õde või vend oma elu elas.



Ma väga palju ei julgenud pilte teha, sest see on ikkagi teiste inimeste kodu, aga natuke klõpsisin siiski.



Praegune pererahvas ostis palkmaja 2012. aastal. Restaureerimistööd kestsid ligi kolm aastat. Kulus palju nii pererahva, asjatundlike töömeeste vaeva kui ka sõprade ja sugulaste talgutööd. Võimalikult palju säilitati vana: korrastati vanad aknad ja uksed, kasutati endise maja ja kõrvalhoonete laudu ja palke.



Päästa õnnestus ka elutoa traditsiooniline pikk pink (mida pildid näha pole, see asub laua taga seina ääres) ja vana säng, telliti uus laud ja teine pink.



Ka ahi tehti vana traditsioonilise ahju eeskujul.



Soome muuseumiamet hindas maja ka vastutustundliku restaureerimise preemia vääriliseks.



Ja armastusega rajatud kodu asub lisaks imekauni järve kaldal.





riis posted @ 17:55 - Link - kommentaarid (5)



356141 visits