POJA SÜNNIPÄEVASOKID
”Vanem poeg sai kampsuni, tuleb kududa ka nooremale. Sünnipäev tulekul, oleks hea kingitus,” mõtlesin mina. Tema aga teatas, et ”Pole mõtet kududa, sest kampsun on KARE!”
Kindlasti on paljud emme seda oma lapse suust kuulnud...kui ta on LASTEAIAEAS, aga minu pojal kasvab juba habe!!! Ikka kare... no mida teha sellisega! ”Aga koo sokid!” oli tal kohe ettepanek valmis. Tõi veel eelmised auklikud sokid mulle nähagi. Heh, olid tõesti auklikud, sest nendega lastakse arvuti ja külmkapi vahel liikudes liugu (habe, mäletate!?)
Noh, kudusin siis järjekordsed 40+ number sokid.
Ikka kuidagi ei anna mulle rahu, kuidas sellist lõnga tehakse, mis ühel hetkel hakkab ise mustrit moodustama. Võimas!!!
Puhkuse ajal käisid meil külas ka õe kaksikud. Heh, on ikka lahedad kujud. Pärast hommikusööki küsib poiss: ”Noh, mis magustoiduks on?” ja lisab: ”Meie emme annab meile igal hommikul jäätist!” Ja jäävad mõlemad üle laua meid vahtima. Et kas läheme õnge.
No päris kindlasti ei anna minu tervislikest eluviisidest lugu pidav õde 4-aastastele hommikuks jäätist. Enne lasteaeda minekut, näiteks...heheh. Aga noh, proovida ju tasus
Või siis järve ääres. Poiss ise ei söanda varvastki vette pista, aga müksab mu meest omamehelikult ja julgustab: ”Noh, võta riided maha ja uju üle järve!”
Siin ka natuke mu mehe ”käsitööd”
JÄÄGIKINDAD
Eelmises postituses näidatud kampsunist jäi lõnga üle. Otsustasin, et ei jäta seda taas ”varudesse”, vaid teen kohe sellest midagi ”asjalikku”. Sôrmkindaid pole kunagi küllalt ja sügisese sinise jope juurde sobivad just sellised üleminekuga lõngast hästi, arvasin ma. Mõeldud-tehtud.
Randme tahtsin veidi edeva teha ja leidsin Dropsis sellise lainelise servaga mudeli.
Kudumine läks hästi kuni esimese sõrme lõpuni. Siis sain aru, et üleminekuga lõng pole sõrmikute jaoks üldse parim valik, eriti kui on ainult jäägid ja üleminekukohti sobitada ei anna. Nii jäidki üleminekud näha ja lisaks veel kindad täiesti erinevad
Siin on värvid veidi paremini näha
Ma hakkan neid ikkagi kandma. Ega ju teiste inimeste kindaid keegi ei vahi. Kui keegi üldse märkab, et erinevad, siis ilmselt mõtleb ta, et näe, kus hajameelne mutt, on eri paarist kindad kaasa haaranud...
Jääke jäi ikkagi veel alles.
AGA minuga juhtub ju alati midagi. Järgmiseks kudumiseks lõngu otsides …
Pagan küll!!!! Terve tokk! aga küll ma midagi välja mõtlen. Niisiis: tahtsin hästi, aga välja tuli, nagu alati
