Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
20 Jaanuar 2013
REISILE


Üle pika aja võtsin taas ette õmblemise, sest ees on reis soojale maale. Nooruses õmblesin päris palju, sest midagi polnud ju saada ja kõik tegid kõik ise, aga vahepeal jäi kuidagi unarusse. Polnud mul kodus enam lõikepaberit (nimetati kunagi kalkaks, või oli see galka) ega vaheriiet ega midagi, aga valmis ma sain nii pluusi kui seeliku. Seeliku seejuures päris ilma lõiketa nagu vanastigi sai suveseelikuid õmmeldud. Õmblema sundis muidugi vaesus, sest hinnad on meil ju täiesti napakad, miks ma peaksin maksma lühikese viletsast kangast seeliku eest 49.90 kui saan samasuguse viie euroga, sest just nii palju see kangas mul maksis... ja ega suveriideid pole praegu ka saada.
Pluusi lõike leidsin netist päris tasuta Burtdastyle.com lehelt


ja mis kõige lahedam, sealt sai ka lõike välja printida A4 paberitele, hih, Ostsin purgikese PVA liimi ja kleepisin ja lõikasin nagu tubli 2,B tööõpetuse tunnis.

AGA pilte mul praegu pole, sest juhe arvutisse tõmbamiseks jäi kaasa pakkimata. Tagasi tulles näitan pilte ja jagan muljeid kah Toredat talve jätku!
riis posted @ 12:08 - Link - kommentaarid (2)

05 Jaanuar 2013
PRUUDI SOKID


Lugesin kuskilt, et paljudel tänapäeva noortel on raske tööelu alustada, kuna nad on harjunud oma elu arvutiekraani ees veetma ega oska enam inimestega suhelda. Tuleb tunnistada, et ka minu võsukesed istuvad selgelt liiga palju arvuti ääres. Vahel mõtlen, mida neil küll oma noorpõlvest ja kurameerimisajast (ok, kurameerimine on nõme sõna, aga ilmekas) meenutada on, kui üks istub ühes diivaninurgas ja teine teises ning tapavad joonistatud nuiadega joonistatud mehikesi. Ja ei räägi omavahel, vaid kirjutavad...Võib-olla arendab see mingit meeskonnatöötunnet? Vanas eas siis saavad üksteisele facebookis kuldpulmade puhul õnne soovida. Loodetavasti on vähemalt lapselapsed päris, mitte joonistatud või nagu jaapani tamagotchid või kes teab, mis selleks ajaks välja mõeldakse.

Mõni postitus tagasi kirjutasin sellest, kuidas andsin pojale jõuluks kootud sokid varem kätte, sest ilmad olid jäised ja lapse varbad külmetasid. Ja paar päeva hiljem näen ma neid sokke tema pruudi jalas!!! Poeg vaatab mulle pisut haleniiskel pilgul otsa ja palub ka pruudile sokid kududa. Mina küsima, miks pruut ise ei koo. „Mul pole aega kududa!“ ütleb tüdruk, kes vähemalt minule teada olevalt ärkvelolekutunnid arvuti ees veedab, lahkumata sealt isegi söömiseks. Tahtmatult tõusevad mul kulmud juuksepiirini ja suunurk hakkab tõmblema, aga püüan mitte kriitiline olla. Mida mina, vana sammal tean! „Aga kududa üldiselt ikka oskad?“ küsin sõbralikult. Ütleb, et oskab, aga pole kunagi kannatust jätkunud, et sokke kududa.

Mõeldud tehtud. Et külmad jätkusid, tahtsin kiiret lahendust. Ostsin Novita lõnga, mis teatavasti
iseenesest mustri moodustab. Püüdsin seejuures tabada pruudi jope värve. Valmis ma nad sain



Aga sellega lugu ei lõppenud (nagu minu puhul oligi aimata). Enne kui jõudsin viimase varba lõpetada, käis pruut kodulinnas ema juures ja ema oli talle kaks paari sokke kudunud. Väidetavalt esimesed isekootud sokid ema elus (tema tütre andmetel). Ja tüdruk oli kasutusse võtnud hoopis teist värvi jope!!! Nii et kogu minu kontseptsioon oli rikutud Samas, sokke kulub ju ikka, nii et annan talle need sokid ikkagi üle.
Aga ka sellega lugu ei lõppenud. Ühel päeval nägin, et tüdruk istub arvuti asemel KUDUMISVARRASTEGA ja koob midagi. Tõsi, musta värvi, aga asi seegi. Tegi endale salli!!! Väga tubli! Saatsin talle kohe elektronkirja Dropsi ja Ravelry ja IseTegija aadressiga.
Niisiis, tulemus oli suurepärane: ema ja tütar on mõlemad kudumispisikuga nakatatud. Kas kujuneb ka krooniliseks sõltuvuseks, eks seda näitab aeg.
riis posted @ 19:40 - Link - kommentaarid (13)



356153 visits