Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
20 Jaanuar 2012
PUHKUSELE

Erilist käsitööd pole praegu näidata. Aasta algus on kulunud kiiresti, nagu ikka, kui tead, et on, mida oodata. Puhkust näiteks. Viimased päevad enne puhlust venivad nagu tatt ja töö tegemine tundub niiiiiiiiiiiiiiiii ebaöiglane. Vöi arvan ainult mina sedaviisi?

No igatahes, oli mul üks kodukampsun. Juba ammu Anttilast tellitud. Ja ma arvan, et kohe pärast esimest pesu selgus, et seal on koeviga.



Köigepealt alustasid mu pojad: Sul on selja peal plekk! Mis plekk Sul seal on!
Seletasin kannatlikut, et koeviga ja sellepärast ei hakka ma ometi kogu kampsikut kaltsukotti viskama.
Nii, see aitas nii palju, et ”pleki” asemel kuulsin iga kord ”Sul on seal KOEVIGA” (röhutatult ja vöimalusel kahekesi kooris)
Hoidsin karmi liini: Poisid ei tea tekstiilist midagi!
Aga siis alustas ka mu kallis teinepool: ”sul on seal AUK!” arvas ta.
Vötsin kamsuni seljast ja selgitasin, et see ei ole auk, vaid on koeviga.
Aga eile öhtul, kui kampsiku pärast pesu jälle kapist vötsin, tundsin, et nüüd aitab!
Ja kampsuniselg sai naivistliku tikandi: alpaka (noh, vöib nimetada ka koeraks)



Kampsun on kahvatukollane, silmasid käsitöökarbist leitud vana löngaga ja ümbritsesin helerohelise tikkpistega, et oleks aru saada, et see elukas PEAB seal olema, mitte ei ole mingi plekk ega auk
Kohtumiseni paari-kolme nädala pärast
riis posted @ 18:53 - Link - kommentaarid (6)

05 Jaanuar 2012
SPORDIMÜTS


Enne jõule käisin piparkooginäitusel. Nagu paljud. Toiduga mängimine tekitab küll minus enamasti võõristust, aga näitus oli tore. Inimestel on ikka väga palju fantaasiat.
Saal oli üsna rahvast täis. Kõik puha naised ja minu mees Ta isegi nagu niheles pisut seetõttu, et teisi mehi polnud. Aga veel rohkem niheles ta seetõttu, et need glasuuritud ja kommidega kaunistatud ja suured ja ilusad ja isuäratavd piparkoogid olid käeulatuses ja ometi niiii kättesaamatud.
„Mis sa arvad, kas keegi märkaks, kui ma siit serva ära murraksin,“ küsis ta innukalt.
„Siin on neid nii palju, ühe ju võiks...“
„Aga kuskil pole ju silti, et neid ei tohi hammustada...!“
Selleks ajaks kui me näitusesaalile tiiru peale saime, oli sinna ilmnunud veel paar meest. Ja kujutage ette, nad ajasid TÄPSELT sama juttu! Ikka „hammustaks“ „maitseks“ „prooviks servast“.
Hih, väga lustakas minu meelest. Maiad mehed on nunnud.

Aga kudum on mul täna taas eriti lihtne.
Ostsin endale juba umbes kümme aastat tagasi sportliku kostüümi. Et metsas jooksmas käia Jooksnud eriti ei ole (arvasitegi, eksole), rohkem ikka kõndinud. Aga kostüüm on hästi vastu pidanud, laseb õhku läbi ja muidu kah igati mugav. Ja alati, kui jahedam ilm on, olen avastanud, et mul pole midagi pähe panna. Ainult töölkäimismüts, mida ei taha ju metsas kõndides higiseks ajada ja pealgi on see sportliku kostüümi juures ka pisut pentsik.
Värvid on sellel spordikostüümil üsna meeletud: sinine ja kollane. Jalgrattaga sõites hea, paistab autojuhtidele silma, aga mütsi seisukohalt mitte eriti.
Aga nüüd võtsin teleka ees istudes lõngakotist tumesinise toki ja kudusin lihtsa õhukese kõndimismütsi (vajadusel korral sobib ka jooksmiseks). Vanast varust leidsin ka kollast lõnga. Lapsena oli mul sellist värvi kampsun, seega ülivana lõng, aga mütsitutiks sobis küll. Et noh, mütsi elavdada.

riis posted @ 17:50 - Link - kommentaarid (11)

02 Jaanuar 2012
PÄRISPÕLL


HEAD UUT AASTAT KÕIGILE!
Tegin õele jõulukotti põlle.
Ise tellis. Ta ütles, et eriline põllekandja pole, aga vahel oleks ikka vaja. Ja et poleks „mingi veider“, vaid klassikaliselt romantiline ja sobiks tema heleroosa köögiseinaga. Ja põhimõtteliselt ei tohtinud see olla nii kallis kui poes.
No ja mina siis nuputagu ja pingutagu.
Proovipõllest saadud kogemustega seadsin sammud kangapoodi.
Algul mõtlesin, et ostan talle piduliku kullaga tikitud riide, nagu brokaadi. Köögis sellist kasutada ei raatsiks, aga külalistele toidu ette kandmiseks väga noobel.
Aga noh, siis ikka lõi mõistus sisse . Kus tal need külalised kaksikute kõrvalt ja mis brokaat kui pole õieti aega juukseidki kammida.
Kindlasti tahtsin, et oleks paksemast kangast kui minu proovipõll.
Vaatasinm kuidas kogenud kangapoeskäijad käituvad ja sukeldusin ka ise restikastidesse.
Kangaid oli suur saalitäis, aga üks koledam ja ilmetum kui teine, mu meelest. Lõpuks leidsin sobiva paksuse ja sobiva pastelsusega kangatüki, aga sellest oleks saanud põlle poolele Tallinna linnale. Topeltlaia pealegi. Nooh, võtsin mõtlemisaega ja jalutasin vahepeal kandiosakonda, et kas saaks samast poest ka kohe sobiva kandi.
Heh, igasugu huvitavat pudipadi ikka müüakse. Ma pole nii ammu sellisesse poodi sattunud, et kõik oli uus ja huvitav. Õnneks olen lugenud korralikult isetegijate blogisid ja üks õpetlik iva, mis meelde jäänud, on see, et varud kipuvad kuhjuma. Nii ma siis hoidsingi ennast tagasi ega ostnud ilusat paela, pitsi, jõuluehete toormaterjaliks sobivaid penoplastkuulikesi, kaksikute kampsunile sobivaid aplikatsioone ega midagi muud ahvatlevat, mida kunagi HILJEM vaja võiks minna.
Lõpuks vinnasin telgisuuruse kangatüki õlale ja seadin sammud kassa poole. Et noh, kui kaalukangas siis kaalukangas. Vanast ajast mäletasin, et reste ei tükeldatud ja kogu kangatüki pidi ära ostma. Aga ÕNNEKS sattus minuga koos kassa poole sammuma üks väga teadliku olemisega kaukaasia verd mees. Räntsatas kanga lauale ja ütles soovitud mõõdud! Oli selline linane triibukangas. Mõtlesin, et küllap turbaniks ja siis hakkasin kohe muretsema, et ega see ometi rassistlik mõte pole. Nõuka-aja laps, isegi oma mõtted ajavad hirmu nahka
Aga mulle lõikas kah müüja ilusasti soovitud jupikese ja ülejäänud telk jäi poodi.
Ja kant oli TÄPSELT sobiv, nii et kogu põlle sain kätte paari euroga.

Midagi uut välja ei nuputanud, vaid tegin proovipõlle järgi.



Loominguliseks lähenemiseks riskisin ja panin ühe tasku asemel kaks

riis posted @ 14:28 - Link - kommentaarid (12)



356145 visits