MUST, MUST, MUST...
Marmelaad rõõmustas eelmise roosakindalise postituse üle, et mustast pole enam jälgegi, aga paraku...olen ju vanemale pojale topeltkindad võlgu, sest eelmisi mõõtsin noorema poja käe järgi ja need said vanemale väikesed. Seega...
Valmis veel pole, sest neid on igav kududa ju...edenevad aeglaselt ja jõulupakki vist ei jõua...
Aga tegin ka piparkooke. Päris mõnus mäkerdamine. Kasutasin Hagari taigent seekord ja panen siia kirja, et see oli ok. Teravamaitseline on parem kui lihtsalt Hagar. Glasuur kah Hagar
Aga avastasin, et glasuuriga saab tavalisest põrsast...
...teha hundi, või rebase, (välja arvatud saba), kui talle uisapäisa nina lisada
Eile oli Toomapäev, nii et nüüd peaks kõik juba valmis olema ja vähemalt Kolmekuningapäevani ei tohiks mingeid majapidamis/koristamistöid teha. Seega rahulikku Jõuluaja jätku
MANNAVAHUKINDAD
Kudusin õetütrele roosamast roosad kindad. Sest tema tunnistas ainult seda värvi ja mul seisis just tokk paduroosat lõnga. Selle toki sain kunagi kingiks, aga kuna poisslastega on roosa välistet, siis nii see ootas oma aega. Lõngavöö oli ammuilma kadunud ja mulle tundus, et see on puha sünteetika, aga kui pressima hakkasin, siis vaatasin, et on vist siiski päris palju villast hulgas.
Õetütar on mul selline lustakas ja otsekohene.(Varsti saab kuueseks). Tema ütleb otsekoheselt, kuidas asjad käivad. Seekorda teatas ta: „Sa teed neile kaunistuseks lilled?!“ Ja käsk on vanem kui meie
Tegingi lilled.
Pole jõudnud veel kindaid üle anda, aga juba on teada, et roosa pole mingi värv. Hoopis lilla ja valge
Kindad taas kahekordsed. Varsti on ta käed sama suured kui minul, siis saab enda peal proovida ja mõõtu kududa, pole vaja enam sentimeetreid mõõta
Praegu panen aga järgmise paari jaoks kirja, et 14 silma vardal, pöidlas 12 silma, randmest pöidlaavani 4cm, tipuni 14 cm.
VÄIKESE POISI KINDAD
Remont on lõpusirgel ja lõpetasin ka õepoja käpikud.
See oli ühtlasi jäägivähendusprojekt, mingeid lõngu ma juurde ei ostnud
Kindad on kahekordsed, „vooder“ on hoopis eri värvi juppidest kui pealispind.
Randmeosa kudusin seekord ühekordse, sest pika ja mõttetu sooniku kudumine on umbes sama huvitav kui värvi kuivamist jälgida...parempidised silmad kudusin keerdsilmusena, tundus nagu tugevam
Siis korjasin randme lõpust silmad uuesti üles ja kudusin laba pealmise osa.
Poiss on üldiselt leplik, peaasi, et midagi Roosat poleks, kuuldavasti kannab meelsasti. Aga käes pilti teha ei õnnestunud, sest ma pole tal neid käes veel näinudki
Hmm, nüüd pilti vaadates tuleb mulle meelde, et plaanisin ju pöidlad kah sinisest lõngast...nojah, harutama ei hakka, kui juba kantakse.
Panen siia ka paar pilti remondist. Kui alguses on lammutamine ja kõik muutub aina koledamaks jatolusemaks, mis oma suures muutuseootuses on kah tegelikult tore, siis see hetk, kui kaosest tasapisi kord hakkab sündima, on väga mõnus. Kuigi liistud on, teadagi, paras peavalu... et ikka paika saaksid...enne järgmist remonti
Minuga juhtus nii, et eelmise remondi paigaldamata liistud viisin nüüd lahti pakkimata jäätmekäitlusse. Ja ei maksa arvata, et eelmine remont oli hiljuti....sellest on ikka aastaid möödas
Aga panen siia paar pilti enne ja nüüd. Kõik pole ju veel valmis ja mingit disainiimet ma ei korraldanud, puha tavaline remont, aga siis on näha, kuhu aeg kulus
„Natuke“ tegi muidugi ka Mees, aga mina olin suureks abiks (ulatasin asju kätte, kui aru sain, mis asja vaja on
ja muidugi aitasin otsast kinni hoida, kui oli vaja midagi saagida või mõõta.
Peamine mõte enne remonti oli, et ma ei taha midagi bee˛i. Noh, tulemus enam bee˛im ei saagi olla
Värvimisitööd olid tegelikult minu õlul, nii et see vana kapp sai pisut värskendust.
Ja see sahtliboks jäi üle koolieast välja kasvanud lapse kirjutuslauast.
Suurele lapsele pole ju mõtet uut mööblit osta,sest varsti kolib ta ju omaette elama (loodetavasti), nii
et tegin sellise isetehtud variandi
Ja see on vaade elutoast esikusse enne ...
...ja pärast, kui juba põrand on vahetatud ja uksed ees
Toimekat ja toredat jõuluootuse jätku
