Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
31 Detsember 2010
AEG
(täiesti käsitööta!!!!!!!)

Sel aastal sai Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia mees, kes uurib inimese ajataju. Aeg on ikka imelik asi. Tänane ja homne päev ei erine ju teineteisest oluliselt, aga meie ajaarvamises on üks neist VANA aasta lôpp ja teine UUE aasta algus. Ju selline aja märgistamine on inimestele ikkagi oluline, kui seda niiviisi juba aastasadu tehakse.
Täna on lihtsalt selline päev, kus aja-môtted rohkem pähe tulevad, nagu ma ka teistest blogidest märkasin.
Lôppeval aastal olen märganud, et meeldivateks asjadeks (käsitööks, lugemiseks) jääb vähe aega, aga palju aega kulub sellele, mida PEAB tegema. See on tegelikult imelik, sest meil on ju tohutult leiutisi, mis kohustuslikku ajaraiskamist peaksid vähendama. Pesumasin, nôudepesumasin, auto, elektri- vôi gaasipliit, ühekordselt kasutatavad taskurätikud ja mähkmed jnejne - kôik see aitab meil ju tööde, tegemiste ja liikumisega palju kiiremini hakkama saada kui näiteks 100 aastat tagasi. Kuhu kôik see vabanenud aeg kaob??? Sôpradega tee joomise jaoks ei jää aega, lugeda pole aega. Väga-väga imelik.
Täna ootamatult avastasin, et aega on küllalt. Istuda ja aknast välja vahtida, sest kartulisalat on valmis ja kook kah ja hommikupuder on kôhus, piduliku perekondliku ôhtusöögini on veel mitu tundi aega.
Teen vist kaminasse tule ja valan endale veel ühe tassi teed, Ja siis vôtan vist poolelioleva kudumi kätte ja VAHIN NIISAMA. Mônus!!!

Rahulikku aastavahetust kôigile!
riis posted @ 11:24 - Link - kommentaarid (7)

29 Detsember 2010
SPORTLIKUD KINDAD

Mulle meeldib vahel lund kühveldada. Jaa-jaa, tean, et praegustes ilmaoludes ei ole see kindlasti populaarne avaldus. Aga kuna elan korrusmajas, ei ole mul eriti tihti vaja seda teha ja pealegi teen seda vabatahtlikult. Nagu mõnus talisport.
Kunagi elasin pisikeses agulimajas ja tegin lapsega kodusolemise kõrvalt ka majahoidja-tööd. Hommikul vara äratuskell ja õue pehmet lund loopima, enne kui inimesed rajad kõvaks tallavad. Sai rahulikult oma mõtteid mõelda ja punased põsed
Praegu ma käin siis lund rookimas, kui isu ja aega on. Vaikselt pingutan ja vaatan inimesi. Eile kühveldasin 45 minutit ühe BMW ümbruses. Terve selle aja pühkis noor kutt harjakesega autolt lund. Arvasin, et võtab taskuräti kah, et lõplikku läiget saada. Aga labidat ta kätte ei võtnud. Kuigi ta polnud ilmselt ka enne parkimist oma kohta puhtaks teinud. Päris hale oli vaadata, kuidas vaeseke siis oma puhtaks nühitud autot edasi ja tagasi sellest lumesodist välja üritas rammida. Peaaegu sama kaua, kui harjakesega puhastamiseks kulus. Muidu ma tavaliselt ikka lähen appi lükkama, aga mitte siis, kui inimene ise mingit head tahet üles ei näita pisut oma autot lumest välja kaevata. Ei tea, mis neil peas liigub. Arvavad vist, et on Esimene Eesti ja käed võivad küljest ära kukkuda kui natuke füüsilist tööd teevad. Ma kohe tundsin, kuidas mina muutun igatahes kevadeks kõhnaks ja lihaseliseks
Hih, kui need suured sajud ja tormid tulid, siis mu soomlasest sõber ütles autodest tühjenenud Tallinna tänavapilti vaadates, et tallinlastele on meelde tuletatud, et ka nemad on surelikud

Aga tegelikult ju pidin kudumisest rääkima. Lihtsalt neid kindaid kududes tuli mulle see noorpõlve lumerookimine ja hommikune kindakudumine meelde.
Kindad tegin õele jõuluks.
Tema käib kaksikutega väljas jalutamas ja seni kui need naljavennad, täis põnevust, oksakesega lumehange sorgivad, võtab õdegi lumelabida, et ihu soe püsiks. Ja et tal sõrmed soojad oleksid, tegin talle kindad. Need ei ole klassikalist Eesti kindakirja, sest jope on tal sportlik, niisiis midagi vahepealset (kuskilt netiavarustest leitud muster, kus väideti, et see on LÄTI kindakiri



Lõnga kulus 1 tokk tumesinist GB Jili (100% vill) ja natuke Novita Rose Mohairi (oleks võinud valge tavalise lõnga koos mohääriga jooksma panna, oleks muster puhtam tulnud)
riis posted @ 17:58 - Link - kommentaarid (8)

28 Detsember 2010
KODUSOKID

Jõulud tulid ja läksid niikui niuhti! Nagu alati, tundus alguses, et aega on KÜLLALT, ja siis kolm päeva enne jõule lubasin JÄLLE endale, et järgmisel aastal hakkan kinke valmistama juba juunis. PLAANE oli muidugi pea täis, aga teostuses on arenguruumi.
Suuremale pojale oli kavas kududa vähemalt kaks paari sokke. Tegin aga vaid "pool rehkendust".
Eelmisel talvel kootud sokkidega juhtus kummaline lugu, pole enne sellist näinud. Auke ei ole, aga sokipõhi on nagu mingi mereelukas



Olin endale moodsa kaelussalli jaoks sügisel proovilõnga ostnud, aga tundus õhukese jope ja suht soojade ilmadega paksuvõitu ja jäi seisma. Nüüd otsustasin, et teen sokkideks. Kuigi pole must lõng, nii nagu peab, aga kodus saab ju ikka kanda.
Proovisin ka Tööpingi õpetatud Hiiu kanda ja PALJU mõnusam kui tavaline kand, ei jäänud sellist "kontsa", nagu mul tavaliselt kipub tulema.



Lõng Jil Bamboo, pole enne sellist kasutanud, kududa oli mõnus ja sai ruttu valmis, kulus peaaegu neli tokki, saab näha, kas ka vastu peab

Igatahes EmaSüda on rahul, kuna lapseke kannab mittemusti sokke



riis posted @ 17:37 - Link - kommentaarid (5)

06 Detsember 2010
"KIIRE" LÕPUSPURT ehk Kalajõe sokid

Eelmises postituses poolikuna näidatud sokid on valmis.
Aga nagu ikka, lühikest juttu minult ei tule

Kingsepal pole kingi ja rätsepal pole pükse ja minul pole kunagi olnud enda kootud sokke. Eelmisel talvel oleks vaja olnud, aga siis polnud mahti teha, aga nüüd lõpuks võtsin ette. Mõtlesin proovida midagi mustrilist, et oleks huvitavam kududa ja leidsin Ravelryst Kalajoki-sokid. Eriti sümpaatne oli see, et autor on inspiratsiooni saanud loodusest





See esimene osa valmis kahe õhtuga, aga viimase varba valmimiseks läks ikka nädalaid, sest lõng sai otsa ja kuidagi polnud mahti asjaga tegelda. Aga ühel päeval, kui õe kaksikuid hoidma läksin, torkasin pooliku töö kotti, et hea nokitseda, kui õde-venda kenasti omavahel mängivad. Oh mind naiivset!!! Kellel on väikesi lapsi, neil pole mõtet edasi lugeda, teate nagunii, mis tuleb, aga minu laste titeajast on nii palju aastaid juba möödas, et peagi kahe-aastaseks saavate kaksikutega on kõik uus ja üllatav.
Esiteks mähkmed. Minu meelest võiks oma jalal liikuv inimene juba ikka potti pissida, aga neile on pott pigem lõbus mänguasi, kuhu jalgu toppida ja mida endale pähe panna. Sihtotstarbelisest kasutamisest keelduvad. Vahepeal laseme neil ilma mähkmeteta ringi lipata, et pepu õhku saaks ja lootuses, et ehk kogemata taipavad ise, mida potiga teha, aga edusammud on null.
Istun mina diivanil ja võtan kudumistöö kätte, kui tüdruk kavalal ilmel minu juurde saabub ja jala kõrvale tõstab. Nagu koer. Ise naeratab julgustavalt ja ulatab mulle mähkme. Ma lihtsalt ei usu oma silmi! Tahab ta, et ma talle KÄIGU PEALT mähkme paneksin???? No ma ei tea, emad võib-olla saavad sellega hakkama, aga mina kindlasti mitte. Esiteks nõuab juba pikemat uurimistööd see, kumba pidi mähkmed panna, sest jänkukesi on joonistatud mõlemale poole. Panen kudumistöö hoolikalt kõrvale, et lapsukesed ohtlikke vardaid kätte ei saaks ja ühtki lõngaotsa tilpnema ei jääks (mäletate ju, mis juhtus multikas “Leopard otsib onni”). Titt pikali (mille peale ta mind pisut üllatunult vaatab, sest ta on ju ikkagi juba peaaegu kahene), aga kumba pidi mähe kinnitada? Kuna poisil on mähe olemas, kutsun ta enda juurde, et piiluda, mispidi temal siis mähe on pandud (kutsun enda juurde, kõlab taltsalt, aga tegelikult tähendab see teatavat tagaajamist) Aga poisil on eelmise paki mähe, PILT TEINE!!!!!!!!! Ja mingit abi vaese lapse pükste mahakiskumisest ei ole. Aga õnneks selgub telefonikonsultatsioonide käigus, et mähkmetootjad on moodustanud pepu poolele voldikese ja selle ALLA (miks küll ometi) on kirjutatud Back. Lahendatud. Võtan jälle kudumistöö. Aga nemad tahaksid nüüd joonistada ja toovad mulle karbi värvipliiatsitega. Kõik pliiatsid on katki. Mina muidugi suhtun mõistvalt, et emmel pole kahe väikese väänkaela kõrvalt mahti pliiatseid teritada ja asun ise teritama. Tüdruk muudkui ulatab mulle hoolitsevalt pliiatseid kätte. Poiss aga minu selja taga pistab häbenemata ÄSJATERITATUD pliiatsi suhu ja murrab vilunud liigutusega jälle süsi katki. Näen, et sellest ei tule midagi, ja kiikan närviliselt poolelioleva kudumistöö poole, sest akna taga ulub külm tuul. Otsustan maimukestele igaks juhuks pika varrukaga pluusid selga tõmmata. Tüdruk tahab ISE panna. Mina proovin seni poisile tagasi panna sokke, mille ta ära on kiskunud. Selle aja peale kui ma jalgade padinal eest ära lippava lapse kätte saan, tont teab, kuhu loobitud sokid üles leian ja neist ühe talle jalga surun, on tüdruk pluusi endale üle pea ajanud ja ümber kõhu rulli moodustanud, nii et üks käsi on pluusi vahel. Vabastan tüdruku pluusist, poiss jõuab selle aja jooksul põhjalikult ära ilastada minu varruka ja ära tirida juba jalga saadud soki… loobun mõttest oma sokk kiirelt lõpetada.
Aga nüüd on mu villased sokid lõpuks siiski valmis.

Lõng mehe vestist üle jäänud (ja uus tokk juurde ostetud…) Novita Nalle Aloe Vera (see väga tervislik!)
Õpetus siin

Mina selle mustrijoonise järgi jõge looklema ei saanud. Tegin lihtsalt kasvatused ja kahandused motiivi ees ja järel, aga seda osa, mis nõuab järgmisel real parempidi silmade kohale pahempidi silmi, ma ei teinud.





Looklemine peab olema välisel küljel, aga pildile sain paremini sisemisel küljel. Sellest pole vast midagi
riis posted @ 09:30 - Link - kommentaarid (9)



356153 visits