Andmed
Iga: juba tublisti üle 40 :)
Asukoht: Tallinn
Tähtkuju: sõnn
Minu nupp

Meeldib
käsitöö, lugemine, hea toit ja hea vein, rõõmsad ja nutikad inimesed

Käin kaemas
Vajalik lause
millegipärast rohkem IseTegijate linke ei lase panna
Arhiiv
Riisi kudumine ja vested
08 August 2016
ÕHUKE SÜGISMÜTS

Mehed teadagi vihmavarju ei armasta. Ja nii ka minu noorem poeg, vihmase ilmaga kannab lihtsalt mütsi või kapuutsi. Siiani oli tal aga ainult paks villane müts, sest eelmine puuvillane millegipärast ei sobinud. Ostsin uue mütsi jaoks isegi kena träpsulise lõnga, aga kuna see polnud must, siis see ei sobinud. Vaja oli tingimata musta
Tegin siis tohutu põneva ja kudumisväljakutseid pakkuva 2-2 soonikus musta mütsi



Puhkuse ajal käisin veel Soome Lottade muuseumis. See oli tublide naiste organisatsioon, põhimõtteliselt nagu meie naiskodukaitse. Nad toetasid sõdureid, aitasid toitlustamisel ja meditsiiniasjades ja sõja ajal täitsid ka keerulisemaid ülesandeid. Tänu Lottadele sai rohkem mehi lahingutegevuses osaleda. Nad olid väga isamaalised ja üldiselt parempoolsed. Organisatsioon valvas hoolega, et vasakpoolsete ja sotsiaaldemokraatlike vaadetega naised Lottade ridadesse ei pääseks. Muuhulgas õmblesid lottad endale ise vormikleidi.



Kleit oli hall, kohustuslikud olid valged kätised ja krae ning pikkus oli selline, et maapinnast 25 cm. Sõja ajal segas selline pikk hõlst tegemisi ja Lottad taotlesid korduvalt juhtkonna luba kostüümi pikkust muuta, aga alles viimasel sõja-aasal anti luba kleit 5 cm lühemaks teha. Lühemat kleiti lubati mitte praktilistel kaalutlustel, vaid selleks, et kangast vähem kuluks
Eri piirkondadel olid ka oma maakonnavärvides varrukamärgid.



Lottad olid igati toimekad ja kudusid ka villaseid aluspükse. Selleks oli kohe eraldi õpetus välja antud



Kui sõda läbi sai, siis keelati Lottade tegevus Nõukogude Liidu survel ära ja paljud naised ei julgenud isegi tunnistada, et nad Lottade ridadesse on kuulunud. Ka Soome enda punased tegid endiste Lottade elu kibedaks. Ka Lottade kostüümi kandmine keelati, aga kuna olid rasked ajad, siis paljudel polnudki muid riideid. Naised on muidugi leidlikud ja „tuunisid“ vormikleidi tsiviilriietuseks, muutes veidike lõiget ja kasutades näiteks tikandeid.



Pildile ei jäänud kahjuks läbi klaasi eriti hästi.
Lottade liikumine rehabiliteeriti alles 1990ndatel aastatel ja nüüd on Tuusula Rantatiel nende auks kena muuseum. Tekstid on ka inglise keeles olemas, nii et kel huvi, tasub külastamist.
Tuusula rantatiel on igasugu muidki kultuuriväärtuslikke paiku. Näiteks kirjanik Aleksis Kivi surmakoht.
Kivi sündis Nurmijärvel selle aja kohta üsna jõukas peres ja neil oli võrdlemisi suur maja.



Maja pole päris algupärane, vaid on hiljem taastatud. Sünnikodus elas ta umbes 12. eluaastani ja läks seejärel Helsingisse õppima. Aga suved veetis ta vanematekodus, kus valmis peamine osa tema loomingust. Nõmmekingsepad ja Seitse venda on ju meilgi tuntud. Pildil näha oleva teise korruse akna all oligi tema kirjutuslaud.
Muuseumis on natuke ka Kivi elust kirjutatud ja saab teada muudki. Näiteks, et tema vanematel oli kümme voodilina, mis selle aja kohta oli palju. Pärandi hulgas oli ka viis taskurätikut
Kirjanikuhärra ise elas ühe ja teise lahke proua juures, kes talle toitu ja peavarju pakkusid. Lõpuks vajus ta siiski depressiooni ja sattus vaimuhaiglasse. Seal oli ta paar aastat, aga siis leiti, et ta on parandamatult haige ja üks Aleksis Kivi vendadest võttis ta enda juurde elama.



Selles majas Aleksis Kivi ka 38-aastaselt suri. Tema vend elas küll üsna vanaks, aga langes koos abikaasaga lõpuks mõrva ohvriks...Nii et inimeste elu on imelik.
riis posted @ 07:28 - Link - kommentaarid (7)



356145 visits