Üks tekike. Üks värvilaik. Üks mõte. Üks emotsioon.
See on vist esimene näputöö, mis on sündinud niisama, ilma eesmärgita. Lihtsalt võtsin nõela ja lõnga ning hakkasin heegeldama. Alguses tegin mõned kollased päikest igatsevad ruudukesed. Siis tuli juurde teine... kolmas... ja neljaski värv. Ja mõni veel. Taustaks aknasse paistev õhtupäike ning maad kattev lumevaip.
Lõng Novita Helen, suurus 80x100.
nurgake samast tööst...
Tahan näidata veel üht isetegemist pere lemmikule, toakass Kustile. Tõele au andes on asi valminud muidugi mehega kahasse juba paar aastat tagasi. Ehitis on pidevas kasutuses- ronimiseks, küünte teritamiseks, hüppamiseks, tembutamiseks, uinakuteks... ning toas ja õues liikumise pidevaks jälgimiseks. Omahind võrreldes poes pakutavaga tuli marginaalne, kalleimaks osutus ehituskauplusest ostetud köis
Kõik muu on taaskasutus- põhjaks ja lesimisalusteks vana lauaplaat, kaheks postiks kuurilammutusest pärit roikad, kattematerjaliks kunstkarusnaha jäägid.