Jezi käpakeerutused
Jezi käpakeerutused
Natuke siit, natuke sealt - ehk proovin kõike teha :)
27 November 2010


No siin ta siis lõpuks on - minu teine Revontuli. Alustatud sai juba aprillis, siis aga tulid kevad ja suvi peale ning käed ei tõusnud kuidagi kudumistööd kätte võtma. Nii ta siis seisis õnnetult kapis, kuni algas TK Lõpetamata asjade lõpetamine. Suured tänud projekti vedajatele, ilma selleta istuks mu Revontuli ilmselt siiani poolikuna kapis.
Valmis ta mul tegelikult juba eelmisel nädalal, kuid polnud aega viimistleda ja pildistamiseks oleks ka päevavalgust tahtnud, mis tööpäevadel paraku võimatu on, sest kogu valge aeg saab kontoris veedetud.

Alles venitamisel:


Ja siin paar päevavalguses pilti ka:




Tegelikult on kõik sakid ilusti olemas, kuid käed laiali pildi peal venitasin pooled neist kogemata peitu
jezzie52 posted @ 15:11 - Link - kommentaarid (6)
20 Aprill 2010
Minu esimene ja kindlasti mitte viimane Revontuli.

Vanaemal oli tulemas sünnipäev ja mõtlesin talle see aasta kolmnurkse õlaräti kududa. Mõni päev kulus mööda Isetegija ja internetiavarusi tuhnides, et leida mustrit, mille järgi ma selle valmis kududa ka suudaksin. Lõpuks leidsingi Revontuli õpetuse, mis paraku küll oli soome keeles. Minu õnneks oli Anne746 selle eesti keelde tõlkinud. Lõng tuli interneti vahendusel tellida, sest ma ei suutnud Rakveres leida kohta, kust seda kohapealt osta saaks. Loomulikult tuli see teha ju raasiku üleminekuga lõngast
Nädalake õhtust-öist kudumist ja õigeks päevaks sai valmis selline Revontuli. Ise olin täiesti vaimustuses ja lausa kahju oli ära kinkida.



Uus lõng juba ootab varrastele saamist, peab ju endale ka sellise valmis kuduma
jezzie52 posted @ 18:08 - Link - kommentaarid (6)
14 Veebruar 2010
Kõigepealt toredat sõbrapäeva Isetegija rahvale

Kuigi minu enda jaoks ei oma sõbrapäev enam mitu head aastat mingit erilist tähendust, ei pääsenud ma sellest siiski päris niisama. Nimelt on mul noorem õde, kellele sõbrapäev suuresti korda läheb ja kui ma talle midagi selle päeva puhul kinkinud poleks, oleks ta ilmselt 100 aastat solvunud mu peale
Minu õnnetuseks meenus mulle pühapäevane sõbrapäev alles neljapäeval, mispeale kähku poodi tormasin, et sealt kiirelt mingi väike kink valida. Aga võta näpust, poldki midagi valida, iga aasta üks ja sama mõttetu jama, millel mingit väärtust pole. Seega mõtlesin, et teeks seekord midagi ise. Neljapäeva õhtul tuuseldasin mööda Isetegijate blogisid, et inspiratsiooni leida ja leidsingi lõpuks - Pandamõmmi blogist.
Nokitsesin kolm õhtut ja valmis ta saigi - väike roosa elevant Tegin ta Pandamõmmi vaibaga elevandi õpetuse järgi, ainult et vaiba jätsin ära ja käppadega tegin ka veidi isetegevust. Natuke "lopergune" sai ja seista talle ei meeldi, tahab ninali kukkuda, aga muidu päris elevandi moodi ja mu meelest imearmas. Mis te arvate, kas ma veeretan vaikselt mõtet endale ka üks selline sõber meisterdada?


jezzie52 posted @ 14:03 - Link - kommentaarid (4)
02 Veebruar 2010
Nonii, sain lõpuks oma elu esimese blogi ka tehtud
Piilun isetegijate toimetusi juba detsembrist saati ja sama kaua olen ka ise jälle isetegemisega tegelenud. Viimati sai vardad kätte võetud ilmselt keskkoolis ja sellest on juba omajagu aega möödas.
Isetegemise lainele ajasid mind mu kassid Nimelt sai sügisel magamistuppa soetatud kaks punutud korvi, mille peal tegelastel magamas meeldib käia. Tekkis siis mõte teha neile sinna padjad, et ikka pehmem ja soojem magada oleks. Õmblusmasinat mul pole, seega tuli vardad kätte võtta ja kududa. Valmis sai kaks patja, erinevate suurustega küll, sest ka korvid on erinevad. Ja, et ägedam oleks, siis heegeldasin midagi pitsilaadset ka äärte külge. Sellised nad siis said:

Preili Minni demostreerib, kui hea on uuel padjal tududa:


Ega peale patjade valmimist saanud ometi niisama istuma jääda, isetegemise pisik oli juba sisse pugenud. Järgmiseks võtsin ette labakinnaste kudumise. Need olid teised kindad, mis ma üldse kudunud olen, esimesed valmisid kunagi ammu ammu põhikoolis käsitöötundides. Paras peavalu oli kududa neid, et valisin kudumiseks paksu efektlõnga, ei saanud ka ühegi konkreetse õpetuse järgi silmi luua ja kahandada. Kõik käis katse eksitus meetodil ja proovimisega. Kui esimese kinda valmis sain, siis selgus, et see oli kõigest hoolimata liiga lai. Ega siis midagi, harutasin soonikuni üles ja tegin uuesti. Teise kindaga läks sellevõrra lihtsamalt.


No ja kui siis kindad ka valmis olid, sügelesid näpud ikka veel isetegemise järgi, mille tagajärjel valmis kinnastega sobiv heegeldatud müts. Kuigi ridade üleminekud ei tulnud just kõige paremini välja (algajale võib vast andeks anda?), on müts mu absoluutne lemmik. No nii hästi sobib ja meeldib




Lisaks suurematele asjadele kudusin kassidele vahepeal paar hiirt.



Nüüd siis murran pead, kas kududa oma elu teised sokid või hoopiski paksem müts. Natuke on veel mõtlemiseks aega, Käsitööolümpia raames tahaks emma-kumma neist valmis teha

Selline saigi siis minu elu esimese blogi esimene postitus. Uute isetegemisteni
jezzie52 posted @ 19:09 - Link - kommentaarid (3)
003893 visitors