<COLOR=#ff0000> tumevalge värvimaailm </COLOR>
tumevalge värvimaailm
About Me
Age: 47
Location: Saaremaa
Zodiac Sign: Kalad
Blog Description
Minu käsitöödes domineerivad värvid ja tegemiserõõm.
What I like...
Vaikus, soe silmavaade, otsekohesus ja tarkus.
What I hate...
Korratus, poriloigud ja ükskõiksus.
Archive
Viimased postitused
Märts 2016
Veebruar 2015
Jaanuar 2015
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
September 2012
August 2012
Märts 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
Juuli 2011
Aprill 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
November 2010
September 2010
August 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007
Juuli 2007
Juuni 2007
Mai 2007
Aprill 2007
Märts 2007
Veebruar 2007
Jaanuar 2007
Detsember 2006
November 2006
Oktoober 2006
September 2006
August 2006
Link
Reading...
Raamatuid, millel on hing.
Currently listening to...
Smooth jazz
Klassikaraadio
Last Movie seen...
Eelistan filme, kus pole mõtetut tagaajamist.
Quote
Igal pool on parem kui kusagil mujal....


216062
Visits

15 Oktoober 2011
Sorts Sitsiiliat sutsukese Hispaaniaga.

Selle sügise reisisiht oli meil Sitsiilia. Kuidas saab Eestist Sitsiiliasse? Kindlasti on see võimalik mõne reisibüroo kaudu. Aga meile sobib rohkem omapäi asjatamine. Ryanair lendab nüüd mugavalt Tallinnast ja tegime valiku selle lennufirma kasuks. Reis algas marsruudil Tallinn-Milaano-Trapani. Ja nädala võrra hiljem tulime koju Trapani-Girona-Tallinn marsruudil.

Sitsiiliat avastasime rendiauto abiga ja ööbisime kahes erinevas hotellis. Üks oli saare lõunakaldal ja teine idaosas Etna piirkonnas.

Trapani lennuvälja lähiümbrus on üsna kõle ja trööstitu. Lennukist maha astudes saime tugeva vihmasabina osaliseks. Kuude kaupa kuiva kannatanud saarele oli see muidugi hea, aga meile tundus paraja nöökamisena. Tuleme lõunamaale ja siin ka sajab. Aga võin juba öelda, et rohkem vihma me ei saanud ja ilm läks aina soojemaks. Eemalt paistev, kõrgel mäenukil asetsev Erice linn sai üle vaadatud ja alustasime sõitu mööda lõunarannikut.

Minu suureks sooviks oli näha, mismoodi viinamarjad seal valminult põõsaste küljes on. Ja peaaegu kohe nägingi. Viinamarjade istandusi oli seal väga palju. Ja väga palju oli oliivipuid. Maastik oli enamasti kuiv ja mägine.




Lõunarannikul nautisime türkiissinist Vahemerd ja seejärel viis tee mööda laugemaid rannikuteid ja sisemaale jõudes käänulisi mägiteid, Sitsiilia nabaks nimetatud Enna linna. Nagu sealsetes asulates ikka, kitsad tänavad, tihe liiklus, aga sõbralik õhkkond. Niimoodi mägedes see linn asub:



Minu abikaasa suurim soov oli külastada Etnat. Jah, põnev ning uudne kogemus oli see meile kõigile. Mägi, mis kõrgub üle Sitsiilia, muudkui tossutab ja on valmis uut kogust tuhka või laavat purskama. Väiksemaid purskeid tuleb ette iga mõne kuu tagant. Külastamine on korraldatud selliselt, et sõitsime autoga umbes 2,5 km kõrgusel asuvasse parklakeskusesse. Seejärel ostsime piletid ja edasi viis meid köisraudtee. Ma ei uurinud neid kõrgusi edasi enam väga täpselt. Aga järgmiseks tuli istuda spetsiaalsesse mägibussi, mis tiirutas veel tükk aega mööda tuhast mäekülge ning siis võttis giid seltskonna oma hoole alla. Umbes tunnise jalgsimatka jooksul rääkis ta palju huvitavat Etna ajaloost ja tänapäevast. Päike siras seal üleval, tuul oli vinge ja külm. Niiet kõik kaasas olnud soojad riided kulusid marjaks ära. Aga tuhk jalge all oli soe.



Mäe jalamil taas autos sõites tegime peatusi, et pähkleid korjata ja laava jõudu tunnistada. Järgmisel pildil on näha, et see majake koos aiaga on kunagi laavajõe käest pääsenud.



Etna piirkonnas asuv Alcantara kanjon on samuti laavakivisse looduse poolt raiutud.



Meile meeldis nii palju kui võimalik, vaadelda kohalikku eluolu väikestes asulates ja maakohtades. Talumeeste käest ostsime hullutavalt magusaid ja mahlaseid meloneid, pirne, virsikuid, viigimarju. Ja panime tähele, et külades on põhilised liiklusvahendid sellised:



Suurtes linnades me praktiliselt ei käinudki. Selline omapäi ringiuitamine on väga mugav tänu GPS-seadmele ja loomulikult kasutame alati ka paberil olevad kaarte ja kodus oleme teinud korraliku eeltöö. GPS üritas küll vahepeal meid täiesti läbimatutele radadele suunata ja pani sellega minu kõrgusekartliku närvikava tõsiselt proovile. Aga lõppkokkuvõttes selle 1700 km ja 6 päeva jooksul meiega midagi hullu ei juhtunud. Ma leppisin asjaoluga, et inglise keelt kohalikud ei räägi. Isegi hotelli administraatoritega ei olnud meil võimalik muudmoodi kui naeratuste ja kehakeele abil suhelda. See oli pisut harjumatu. Aga kõik toimis. Sööma sattusime nii pisikestesse töölissööklatesse kui reisiteatmikus ära nimetatud restorani. Ja näpuga menüüs järge ajades või lihtsamas kohas sõna otseses mõttes näpuga pannile näidates saime kõhud täis. Huvipakkuvad vaatamisväärsused leidsime üles ja ülearu tiheda reisikavaga endid ei koormanud.

Loomulikult on Sitsiilias siesta. Ja siis liikusime nende majade vahel küll ainult meie:




Sitsiilia oli põnev ja särasilmne. Soe ja mitmepalgeline. Mahlaste puuviljade ja viinamarjade ja oliivide maa. Kahjuks ei ole ma suurem asi reisikirjelduste koostaja, aga nagu ikka, päris kirjutamata ka ei tahtnud jätta. Mulle meeldib reisida ja peatumine erinevates ööbimiskohtades on reisimise lahutamatu osa. Aastate jooksul on neid olnud erinevaid, aga just tänu sellele reisile olen ma nüüd maganud ka baldahhiinvoodis.



Tagasiteel lisandus reisikompotti tõesti ainult sutsuke, 1 päeva jagu Hispaaniat. Maaliline Girona väikelinn.



Arvestades asjaolu, et sinna on praegu Tallinnast otselend, siis julgen soovitada, tasub vaatamist. Aga linn on väike ja juba 3 tunni pärast olime dilemma ees, mida ülejäänud päevaga teha. Mis muud, kui kiire käik autorenti ja taas teele, taas mere äärde. Ja kui minu lapsepõlvekodu asub Suure väina ääres, tõsi küll, laine lausa ukse all ei loksu, siis nendel inimestel on Vahemeri otse ukse ees.



Sitsiilia osas on mu süda rahul, minu jaoks vaadatud. Hispaaniat tahaks veel näha.


tumevalge posted @ 09:07 - Link - kommentaarid (7)