<COLOR=#ff0000> tumevalge värvimaailm </COLOR>

19 Oktoober 2008

Elevus, just elevus on see mida ma tunnen. Sest köögis müdistab täna ostetud leivaküpsetusmasin esimest pätsikest teha. Võimalik, et see elevus asendub 3 tunni pärast otsatu hädaldamisega, aga ma sinnamaani vähemalt naudin seda mõnusat ootuse-tunnet.

Praegu aga tahan esitleda meie pere uut liiget: kassipreili Kim.

Kim on leidlaps, kes sai üles kasvada ainult tänu varjupaigas olnud lahkele kiisuemmele. Kass Klaara võttis Kim´i kasulapseks. Toitis teda ja õpetas samamoodi nagu oma lihaseid lapsi. Nädal aega tagasi oli Kim valmis meile kolima. Pelgasime, et kuidas ta lepib varjupaiga lõbusast seltskonnast lahkumisega, kuidas harjub liivakasti, söögi ja kogu meie majapidamisega ning kui palju hakkab ta näiteks küüsi teritama meie pehme mööbli peal. Aga esimesest hetkest alates oli selge, Kim on uue koduga rahul. Ja meie oleme rahul temaga. Puhtust peab kiisu korralikult, sööb ilusti, küüsi teritab ainult võimlemismatil mis juhuslikult veel toa põrandal oli ja nüüd sinna sel eesmärgil jääbki. Ja üle kõige on Kim mänguhimuline, valju nurrumootori, paimaia iseloomu ja kaissupugeja kommetega. Noorem poeg nentis täna ilusti: \\"Kim on meile nii palju rõõmu toonud!\\" Suur tänu Saaremaa loomade varjupaiga perele!

Kui uni mängulustist võitu saab......

tumevalge posted @ 16:56 - Link - kommentaarid (36)

15 Oktoober 2008

SEPTEMBER- ORANŽ

Septembri tööd kujunesid kõik väga oranžideks. Kõigepealt nõelapadjavahetusest.

Mina tegin paki kristyle. Tänaseks on ta minu saadetise kätte saanud ja ma võin siin oma tööst rahulikult rääkida. Kohe kui algas see vahetusprojekt, kangastus mu silme ees tükike vanaema tehtud ristpistes toolipadjast. Mustriks muistne muhu mänd ja värvideks meie saarele omaselt oranž, must ja valge. Et september oli minu jaoks suuresti seotud pika reisiga, siis ei jõudnud ma palju käsitööd teha. Närvitsemine ja asjaajamised võtsid palju aega ära. Käisin vanaemal külas ja joonistasin mustri üles, valisin lõngad ja paar rida jõudsin teha ka. Pakkisin töö kotti ja otsustasin, et teel Tallinna saan rahus ristpistet teha, seal pistan töö suurde pagasisse, sest sukanõelaga turvakontrolli minekust ei tahtnud ma mõeldagi. Lennuki käsitöö jaoks olid mul kotis bambusvardad. Aga paraku...... läks suur pagas juba oma teed kui mina röögatasin.... sukanõel

Nii ma siis ausa inimesena kõndisin turvakontrolli sukanõel püsti peos ja küsisin noormeestelt, et kas viskan kohe prügikasti või äkki võib..... Poisid arutasid ja ütlesid, sellega võib

Nii ma siis 11km kõrgusel seda nõelapatja tikkisin.

Koju jõudes tuli padi valmis õmmelda ja teele saata. Selline ta sai.

Et aga septembrikuusse sobiv töö tehtud saaks kudusin ma salli. See on tehtud siira sooviga teha rõõmu ühele lapsele. Jõulurõõmu.

tumevalge posted @ 17:19 - Link - kommentaarid (24)

02 Oktoober 2008

Jõudsime eile õhtul Torontost tagasi. Au kõigile, kes mingil põhjusel peavad sagedasti ookeani ületama, minu tagumik igatahes tüdines lennukitoolist kohutavalt ära. Ja tagasiteel valutas maandumistel parem kõrv päris tugevasti. Aga need on ka ainsad negatiivsed asjad selle reisi juures. Muidu oli kõik huvitav ja mõnus. Eriti armas oli üle 3 aasta kohtuda oma õega ja tema perega. Näha kuidas lapsed on sirgunud ja saada tuttavaks vahepeal sündinud tillukese piigaga.

Kodus ootas mind üllatus, postkontorist anti mulle maksikiri. Nõelapadjavahetus! Suur tänu tegijale

Pakist ma kaarti ei leidnud, seega on tänu esialgu anonüümne. Siin on minu väga naiselik ja värvirõõmus nõelapadi. Ausalt, mul polnudki siiani nõelapatja

tumevalge posted @ 10:38 - Link - kommentaarid (13)