Värvispektriga ühinedes arvasin, et no kui muud ei tule pähe, siis koon iga kuu sokke. Aga sokkideni jõudsin alles oktoobris. Maavillane pruunikirju lõng oli kaua kaua oma aega oodanud. Lõngavööl oli kellegi hoogsa käega kirjutatud aastanumber 1979 ja kohaliku teeninduskombinaadi nimi. Kirju lõnga puhul ei ole mõtet väga peent mustrit ette võtta ja nii need lihtsad sokid sünidisidki. Pildistamine venis ühest pimedast õhtust ja hämarast päevast teise. Täna leidsin, et aitab venitamisest. Tõmbasin sokid jalga ja narrisin pisut kassipreilit. Kannatasin ära ta teravad hambad ja valisin näitamiseks välja sellise pildi. Kiisu Kim valib just, et kumma jala varbaid ampsata.
