Värvispektri viimane kuu on käsil. Kui ma projektiga liitudes arvasin, et oskan vähemalt sokke kududa, siis tegelikult paistis alguses hoopis, et iga kuu valmib üks pärliuss. Pärliussid meeldivad mulle tõesti väga ja nii otsustasin teha endale ühe tõelise pühadesära komplekti. Täna nägin, et mida säravam asi, seda hägusem jääb ta pildil. Aga igatahes jõuluvärvides komplekt kaela- ja käekeest on mul nüüd olemas. Valgele niidile lükkisin hõbedase sisuga 9/0 seemnehelmeid ja punaseid natuke suuremaid marjadeks vahele.
Poolikud tööd vaevavad mu hinge ja nii hea kui saan nad lõpuks valmis. Seda kampsunit hakkasin kuduma suvel. Tahtsin lihtsat kõrge kaelusega kampsunit, soonikkoe ergastamiseks sai keskkohta tehtud palmikupusa. Kudumine muudkui venis ja venis. Lõng oli üsna peenike, edenemine ei olnud just silmnähtav. Aga kui suutsin endale selgeks teha, et seegi töö sobiks värvispektrile kobedamat punkti panema, võtsin end kokku. Edevalt sättisin end täna ette ja noh.... pisut ikka paistab mu selja tagant puud ka Siinkohal loen pidulikult enda värvispektri projekti lõppenuks ja olen õnnelik, et suutsin graafikus püsida. Aitähh idee algatajatele ja vahvat aastalõppu kõigile osalejatele
Meie kodus on rahulik pühadetunne. Lihtsad jõulutoidud, palju küünlavalgust, ehitud kuusk, ajaviiteks lauamängud ja puhkus, puhkus, puhkus. Eile õhtul käisime surnuaedades. Väga harras tunne on vaadata pimeduses veiklevat küünaldemerd ja mõelda neile keda enam ei ole. Jalutad, mõtiskled, meenutad, süütad küünlad ja tead, et keegi kusagil pilvepiiril rõõmustab meelespidamise üle.... Täna lähme külla minu lähedastele. Viltisin nende tarbeks oma elu esimesed seebid. Neid pihku pistes on mõnus häid pühi soovida. Seebi kinkimine on justkui puhtama uue aasta soovimine. Palju uusi puhtaid mõtteid ja tegusid soovin teilegi!
Just nimelt saialõhnaline on aegajalt meie majapidamine peale küpsetusmasina ostmist. Esimest ootust mainisin mõned postitused tagasi ja võin kinnitada, küpsetamine õnnestus. Leivaküpsetusmasin teeb elu lihtsamaks ja huvitavamaks. Mõnus on sättida õhtul kõik hakkama ning hommikul alustada päeva värske saiaga. Iseasi, kui ökonoomne selline teguviis on.... ausalt, pole aimugi. Vaevalt et kõike kokku liites mingit kokkuhoidu oleks võimalik tuvastada, aga see on lihtsalt nüüd minu tilluke lisahobi. Ja nagu ütles mu abikaasa, hobi ei saa alati odav olla! Kõige kindlam ja lihtsam moodus on kasutada Veski-Mati Mitmevilja jahusegu ja selle pakendil olevat valmistamisõpetust. Eksperimenteerimine sõltub juba igaühe ettevõtlikkusest. Mina väga tubli katsetaja ei ole. Seepärast oli vahva leida detsemrikuisest ajakirjast Oma Maitse mõned retseptid. Laupäeva õhtuks küpsetasin sealsest valikust Jõhvika-apelsinisaia.
1,5 dl magusat kondenspiima 2 dl vett 1,5 dl värskelt pressitud apelsinimahla 1,5 tl soola 1 sl riivitud apelsinikoort 600 g nisujahu 1,5 tl kuivpärmi 1 muna 125 g kuivatatud jõhvikaid 75 g võid Siirup: 0,5 apelsini mahl ja 6 tl suhkrut
Ühenda leivamasinas vedelikud ja maitseained. Peale vala jahu ning kuivpärm. Vali mõõduka pruunistusega ja pika kergitusega programm. Pärast masina lubavat signaali lisa lahtiklopitud muna, hakitud jõhvikad ja võitükid. Pintselda valmis saia kokkukeedetud siirupiga. Oma Maitse 12/2008