Hõissa vastlad!

Avastasin, et teen paljusid asju veel elus esimest korda. Esimest korda ma heegeldasin liniku, esimest korda ma küpsetasin vastlakukleid! Eks ta selline traditsioon rohkem, et vastlapäev ei saa mööda minna kuklita. Ja kuna eestis on poed täis igasuguses mõõdus kukleid, siis tekib küsimus, et kas on mõtet mässata selle taignaga, et saada endala laua peale paar traditsioonilist kuklit, mis on rohkem nagu iluasjad. Sel aastal läks aga teisiti, küpsetasin ise, sest siin pole poes selliseid kukleid! Kui nüüd aus olla, siis siin pildil näevad suusad oluliselt paremad välja, kui minu esimene õnnetu kukkel!

Tuleb ikka ja jälle tõdeda, et kui ei oska ja aru ei saa, siis ära näpi! Näppisin oma blogi siit ja sealt, muutsin värve, muutsin tausta, muutsin posti, no ikka omast arust kõike paremaks. Olgem ausad, algajale on see ikka keeruline! Kõike üle kontrollides, avastasin, et midagi on puudu! Puudu on
SEE Torkasin need pildid detsembrikuu postitusse tagasi. Kahju muidugi nendest toredatest kommentaaridest, mis ju ka haihtusid teadmata suunas

Toredat sõbrapäeva!



Tegelikult tahtsin heegeldada sõbrapäevaks ühe PISIKESE südame. Olemas olev niit oli üsna jäme, seega süda ei saanud just PISIKE. Nüüd on süda 2in1, kas riputan kuskile või panen laua peale





Ja üks magus suutäis ka!

ROOSID, ROOSID & ROOSID





Minu elu esimene heegeldatud linik!