Viies kirivöö.(neljas Tori kihelkonna vöö)
Kolmas Tori oma on veel pildile püüdmata, sest sellega on mul omad plaanid ja
sellest kunagi hiljem. Juuresoleval pildil olevast aga nii palju, et selle tegemise
plaan on tiksunud peas juba oma aasta jagu aega. Täpsemalt sellest ajast, kui
möödunud sügisel teatasin tütrele, et plaanin minna kooli rahvuslikku tekstiili õppima
ja et eriti olen huvitatud kirivöödest. Tore, vastas ta, siis teed mulle vöö. Nüüd ma
siis lõpuks tegingi. Sellise, nagu tema soovis

Ole lahke!




Ma ikka mõtlen, et talletaks oma tegemisi. Käin koeraga pikal tiirul ja mõtlen
kena jutu valmis. Ja siis, kui on aeg kirja panna, ei tule. No ei tule seda juttu.
Ega väga palju mõelda ei saa ka. Sõber koer on oma parimais aastais, mis
inimese vanuses on umbes pisut peale kahtkümmet ja hirm tegutsemislusti ja
möllamist täis. Ma teda eriti tihti ilma rihmata ikka luusima ei julge lasta, ja nii
ongi paar korda juhtunud, et tema kassi tagaajamise aktsiooni olen kaasatud ka
mina. Kuna ma aga just samal ajal olen hõivatud olnud mõttetegevusega, siis on
asi minu jaoks lõppenud kõhuli maas. Õnneks ainult pisut marraskil sõrmenukkide
ja sinise põlvega.
Nii et ei tule pikka juttu, ainult kuivad faktid enda jaoks.
Koolitööna valminud nõelkindad on saanud vahepeal peale kaaruspaelas kaunistuse.

Püüan oma suvel taimedega värvitud lõngu realiseerida.

Naturaalne lambavalge ja porgandipealsed (vv).

Õunapuu võrsed (vv) ja kośenill (mj).
