Tori kihelkonna kirivöö.
Muster Anne 476 uurimustööst Tori kihelkonna rahvariietest.

Pikkus koos narmastega kolm meetrit.

Vöö kinnilöömise tugevus on kohati ikka ebaühtlane, aga vöö servaga võib täitsa
rahule jääda.
Uus mustriskeem on juba välja valitud, ikka Tori oma. Aga et kirivööde tegemisele
pisut vaheldust oleks, sai valmis ka üks kõlavöö. Seekord Muhu oma. Taas taimedega
värvitud lõngadest ja pikkust tuli pea kolm meetrit ära.
Taimedega värvimine vol 3, seekord nii, nagu
Liis tegi.
Naistepuna ja krapp.
Minu panged seisid nädala kasvuhoones. Üllatas see, et nädalase seismisega
ei kaasnenud ebameeldivat lõhna, kuigi panges, kus värviandjaks oli naistepuna,
oli märgata kerget käärimisprotsessi. Esimestel päevadel oli lõnga värvumine
veidi ebaühtlane. Kartsin, et tulemus jääb laiguline. Õnneks peale kolmandat päeva
oli kõik kena ühtlane. Viimastel päevadel naistepunaga panges enam suurt värvimuutust
ei toimunud. Seevastu krapi puhul oli mul küll tunne, et iga päev oli lõng suts tumedam.
Kauem enam siiski hoida ei julgenud.


Taimedega värvitud lõngast on valminud nüüd ka üks kõlavöö. Mustriskeem on Saarde
kõlavöö oma, värvivalik oma meele järele. Peamiselt seetõttu selline, et siis mul veel
seda krapipunast polnud.


Praeguseks ajaks olen poole peale jõudnud Tori kirivööga. Üritasin selle vöö jaoks ka lõnga
ise värvida. Küll poevärviga. Kõik oli tore selle hetkeni, kui lõnga värvimiseks ette nähtud
aeg möödas oli ja loputama asusin. Kogu lõng oli kena punase- valge kirju. Pärnu
hansalaadalt, Saaremaa villa nime kandvast telgist ostetud lõng osutus mingiks imelikuks
seguks, kus ilmselgelt mitte looduslik kiud sees oli. Nutt oli kurgus. Mitte kunagi enam ei
osta ma villast lõnga tundmatult tootjalt. Täielik tüng ja kohutav pettumus.


Küll visalt, aga ta edeneb siiski.
Taimedega värvimine (taas)

, kuid mitte ainult.

Seekord kollane karikakar, kanarbik ja krapp. Pluss erinevad miksid erinevate
peitsidega ja ülevärvimistega.

Üks kummaline avastus. Kui lasen juba värvitud lõngu öö otsa veel oma kodu kraanivees
liguneda, saan veel uued toonid. Reeglina erksamad. Esimese värvimise heledast kollasest
sain tugeva särava kollase, heleroheline võttis nõks tumedama säravama tooni ja kuuse-
rohelisest sai ilus särav oliiviroheline. Ka teise värvimise sama katse andis sama tulemuse.
Kõik lõngad muutusid erksamateks. Ilmselt on see tingitud meie rauarikkast veest.
Ja
Setu vöö, mu esimene kirivöö.

See Tisleri raam on ikka üks väärt riistapuu. Punu kus ja kuidas aga soovid.
