FIMO ja CERNIT

Valmistun vaikselt Tori valla kodukandipäevaks, mis toimub laupäeval
28.juulil Oore külas. Selline pisemat sorti laadakogemus mind ootamas.
Eks ma siis järgmine kord muljetan.









Kui see viimane komplekt kuju hakkas võtma, oli mul veidi kahju, et ta varem valmis
ei saanud. Oleks kenasti sobinud praegu käimas olevale ehtekonkursile. Selline mesine,
suvine, päikeseline.
Ciao!

Hiiumaa, Hiiumaa...



No võttis aega, aga nüüd saan mina ka siin natuke oma muljeid jagada.
Meie alustasime oma sõitu juba reede hommikul. Pärnu linnast välja sõites oleks hea
meelega Susa kaasa haaranud, kes ilmselt teel tööle oli ja bussipeatuses bussi ootas.
Esimene peatus Hiiumaal oli Ristimägi, mille kohta küll ilusat legendi lugesin, aga tõe-
pärasema loo Tripsult kuulsin.


Järgmiseks võtsime suuna Tahkuna tuletorni poole, kus poolel teel üles üks tuttav nägu
vastu tuli. Hetk üksteise tunnistamist ja siis äratundmisrõõm- Freddy!


Siis Kõpu tuletorn.



Edasi sõitsime juba kindla eesmärgiga leida üks mõnus telkimiskoht, mille ka leidsime.
Aga.. just seda kohta vist tulid leidma veel väga paljud, sest veel kella kahe ajal öösel
käidi meid nii öelda üle vaatamas. Lisaks iga natukese aja tagant korduvad ilutulestikud.
Magamisest suurt juttu ei olnud. Hiiumaa on suviti ikka üks kuum koht.
Hommikul oli siis plaan ära käia käsitöölaadal. Kümme erinevat värvi villaheiet sai
sealt kaasa ostetud. Millised värvid! Üks pilt hakkab mul peas neist juba valmis saama.
Tore laat oli ja toredad laadalised. Aga kell tiksus ja oligi vaja juba hakata üles otsima
Isetegijate suvepäevade paika. Pikka juttu sellest ei kirjuta. Ütlen vaid, et järgmisel
aastal võiks korrata ja kõik uudishimulikud võiksid siis sinna jõuda. Ma ise olen praegu nii
rahul. Aitäh Tripsule kutsumast! Väga armas inimene ja lahke Hiiumaa kohta küsimustele
vastama. Eraldi tuleb müts maha võtta nende pisikeste pudinate emmede ees, kes selle
pika reisi ette võtsid oma pisikestega. Tublid isetegijad-emmed olete!
Mul endal kahjuks üritusest pilte näidata ei ole, aga mul on palju uusi toredaid tuttavaid.

Käsitööst ka veidi. Lõpetasin täna ühe tillukese kampsuni, cernitist nööbid ees, täitsa tunde
järgi kootud. Selga pole praegu veel kellelegi panna, aga varsti, veel selle aasta sees...
... saab minust ühe pisikese piiga vanaema.




Ciao-ciao!

Parem on, kui on.
Sest kui pole, on jama. Samas on jama ka siis, kui on liiga palju. Näiteks neid üritusi,
kuhu sooviks minna. Ja mis kõik kuidagi ühte nädalavahetusse koondunud on.
Ja hästi palju käsitöömõtteid ja -ideid on praegu. Ikka mitu asja korraga käsil. Samas
valmis ei saa justkui miskit. Ei midagi suurt ja erilist. Üks tellimustöö siiski.



Ja seelik sai jupi juurde, natuke vallatut satsi. Ja vööpaela, et puusa peal püsiks.


Nüüd pakkima ja Hiiumaale.
Ciao!

Kuhu suvi kadus?
Mul on villand sellest vihmast ja kehvast ilmast. Tahan päikest ja mere äärde.

Poolik sall. Kui vahepeal mõtlesin, et olen laisk ja äärepitsi ei tee, siis vaadates seda salli
nüüd, peale venitamist , pole kahtlust, et tuleb see pits ikka ka.

Muhv ja Laisk, tänud venitamise nõuannete eest. Kõik nõelad korjasin diivanist välja.

Praegu on käsil seemnhelmestega heegeldamine, mille tehnika sain kätte Tsunaam viitest
sellelt lingilt. Mis ma küll teeksin ilma teieta!


Korra läks siin närv mustaks ka. Nii vähe, kui seda heegelniiti seal keras üldse on, võiks
see küll ju ilma sõlmedeta olla. Meetri jagu lükitud helmeid pidin uuesti maha ajama, sest
sellest sõlmest nad ju üle ei tulnud. Kes sama töö käsile võtavad, soovitan heegelniit enne
üle kontrollida.
Ja lõpetuseks üks valmistöö ka. Väga lihtne, aga värvid sobivad mu meelest suurepäraselt.

Ciao!

Lobisemisest ja muust

Ega mul ei jäägi muud lisada,Rohelise blogis kõik kenasti kirjas.
No seda tuleb veel öelda, et käsitööd tegevatel inimestel piinlikku vaikusmomenti küll ei teki.
Teemasid on maast laeni.Hästi vahva olemine oli. Kahju, et see ilm siin on niisugune, nagu ta
on. Mõnusam oleks ju suvel rohkem aega õues veeta. Aitäh teile, Roheline ja Anniki.

Enne kui ma Rohelise toodud cernitit mudima hakkan, mõtlesin ära lõpetada millegipärast
hea tükk aega tagasi pooleli jäänud kaelakee.( cernit )


Ning veel üks kaelakee, mis oksjonile läks.
See on mu viimase aja üks lemmikumaid. Kahjuks mul seda värvi riided kapist puuduvad,
kuhu see kee juurde passiks. Inspiratsiooni selle tegemiseks sainsellelt lingilt.( fimo )




Ja õhtul lobisesime veel. Käisin kuulamas Anne476 reisimuljeid. Super. Mulle meeldib kuulata neid, lugeda neist, ja kõige rohkem muidugi ise kogeda.
Hmm, mul on tunne, et ma lobisen viimasel ajal palju. Ciao!

Taas ja taaskord fimo ja cernit.
No ei saa ma sellest üle ega ümber. Kaks komplekti on jälle valminud.
FIMO








CERNIT Mis küll ei ole veel päris valmis, ootan pakki vajalike kinnitusjubinatega.

Fimost ehtekomplekt taas tegemisel.

Tänasel mitte eriti mõnusal rannailmal (mis ei tähenda, nagu oleks mul plaan
olnud sinna minna) tuli tegevust otsida toas. Lõpetasin siis veidi pooleli olevaid
töid. Kaks fimo-cerniti komplekti. Plaanisin need siinsesse poodi müüki panna,
aga millegi pärast ei õnnestunud mul sinna siseneda. Kui kedagi huvitab, siis
ühe komplekti hind on koos saatekuluga 150.-
Esimene, kee pikkus 50 cm


Teine, kee pikkus60 cm



Oma salliga olen jõudnud nii kaugele. Ma loodan, et see ilus muster venitades
ikka välja tuleb. Vastasel juhul oleks võinud ju ühe saalomoni visata. Piinlik
tunnistada, aga ma ei tea, kuidas see venitamine üldse käib. Kas peab töö läbi
pesema või ainult märjaks tegema? No aega veel on ka.


Ciao!

Kübar teekannule.
Kuna mu lähedased kõik teavad, et ma (viimasel ajal eriti palju) käsitööd teen,
siis enne kellegi sünnipäeva proovin vaikselt järele uurida, kas ehk on soovi
kingituse osas mu enda kätetööle. Nii ka seekord. Õe teekannule nimelt oleks
vaja uut kübarat. Tore! Heegeldasin siis heidest sellise paraja lätu suuruse
mütsi, vanutasin käe vahel, vältimaks, et see kübar vaid tassi peale mahub ja
kaunistuse osas võtsin appi paar kuud tagasi ostetud paeltikandite piibli. Taas
üks uus ja huvitav käsitööliik, mida varem proovinudki polnud.




Ja praegune töö. Oi jah, vat see on pähekel. Minu jaoks. Kõik muudkui koovad
siin neid ilusaid pitsilisi asju. No tuli ka isu peale. Valisin välja ristküliku kujulise
salli. Selle. Kohati olen päris hädas. Sest lõngaks valisin
angora de luxe (Susa juurest) ja harutada seda suht raske. Aga nii ilus on.
Ega ma enam jonni ei jäta. Ükskord ma ta valmis saan nii kui nii. Aamen!
Ciao!