Riidest kotid on praegu kuum teema. Mul endal on ka üks poekott, mis peale
esimest pesu kokku läks. No selge, rasked ajad, peab kokku hoidma ja vähem
ostma.
Need kotid aga on küll suured. Kohe õige suured. Mõtte nii suurte kottide tegemiseks
sain sel suvel tütre poolt Itaaliast kingituseks toodud suvekotist. Esialgu kahtlesin ikka
küll, et kuhu ma nii suurega lähen. Lõpuks oli ta mu lemmik. Teadagi miks.
Minu koti kallale mu mees igatahes midagi otsima ei lähe. Tuttav teema, eks.







Märgvilditud pajakindad jõulukingiks.




Ja kohvikannusoojendaja. Üritasin talle kassi kuju anda ja sellega võib täitsa rahule
jääda, aga tikandiga küll mitte. Meenutab pigem öökulli. Aga las ta olla. Harutama ei
hakka ja tehtud tööna tuleb ta ikka ära märkida. Võib olla kellelegi meeldib ta just
öökullina.


Kõike kaunist!

Viltimine

...see tuleb ikka ja jälle rohkem päevakorda, kui suuremal hulgal kingitusi
vaja läheb. Need allolevad plaanisin anda laada tarbeks, mida juba mitu
aastat korraldatakse Pärnu kodutute koerte ja kasside varjupaiga heaks.
Asjade kogumise tähtaeg on küll mööda saanud, aga ma usun, et mul
õnnestub nad ikka laada alguseks vajalike inimesteni toimetada.
Nõelapadjad siis. Väikese tootearendusega.