Viis päeva tagasi oli 30kraadi sooja aga täna on mul jalas villased sokid.

Ikka veel ei ole ma saanud juurde musta lõnga, et edasi teha oma heegeldatud õlarätti.
Tütar küsis, et mis imelõnga sa ostnud oled, et seda kuskilt saada pole. Ta olla pooled
Tallinna lõngapoed läbi käinud, aga ei midagi. Nii et oleksin väga tänulik info eest, kus
on müügil must lõng EVEREST. Pärnus lubati küll juurde tellida, aga hirm kaua aega võtab.
Nii, aga tänu sellele, et seda rätti teha ei saa, on valmis saanud kaks suvemütsi pisi-
piigale. Kaks sellepärast, et ma pole eriti kindel, kas esimene üldse pähe mahub. Nii
tilluke tundub. Teine peaks ikka minema, ühe lepatriinu jao laiema tegin selle. Lepakas
ise pärit siit.


Ciao!

MUHV,aitäh!
Selle märgi üleandmine sinu poolt oli nii kaunilt sõnastatud, et ma ei oskagi midagi lisada.
Edasi annan teile:
Käpake
Snowdrop
Musträstas
Anne476
Karnaaks
Mummukad


SILPSOLPS, aitäh!
Mul puudub juba ülevaade, aga essi, Pisi-pisi, annlaa, Inksu, Ilutegija -teile annan edasi selle märgi.

Tegelikult meeldib mulle enamus siinseid blogisid ja eelistada kedagi on väga raske.
Andke minna!

Kolmas märgvilditud kott

Vahest on isegi tore, kui lõng saab otsa enne töö valmimist. Sellest eelmise blogimise
sallist räägin. Sest kuna ta on ikka päris suur töö, siis teisi suuri töid alustada nagu ei
taha. Nii ei jäägi muud üle, kui käsile võtta oma poolikud tööd. Kott pidi sest tükist
saama kohe algusest peale. Kui eelmine selle sarja kott sai omale cernitist sangad,
ja teiselesai lihtsalt augud sisse lõigatud,
siis sellele kotile heegeldasin sangad seemnehelmestega. See oligi tegelikult kogu
selle kotiteo juures minu jaoks kõige raskem osa.








Ja nüüd, tõepoolest, aitab sinisest ja rohelisest. Sügisel on teised värvid.
Tegelikult tahan oma musta salli heegeldada, aga tänase seisuga ei ole
seda lõnga poodi veel juurde tulnud.
Ciao!

MUST ÕLASALL
Mingi aeg tagasi leidsin netist sellise õlasalli, õnneks koos skeemiga.


Kahjuks ei salvestanud ma piltide aadressi, aga jälle õnneks salvestasin oma arvutisse.
Nii igaks juhuks. Ja ega ta mulle kaua rahu ei andnud ka. Kohe kutsus katsetama.
Praeguseks on lõng küll otsas, nii et olen ootel. Lõngapoest anti lootust sel nädalal.



Hästi suur sall tuleb, praegu on juba ülemise ääre pikkus oma meeter ära. Ma arvan,
et ma päris lõpuni ei teegi, peale seda suurt õit lõpetan. Juhul, kui ma muidugi nii
kaugele üldse jõuan.

Fimo

Mul on tunne, et need jäävad mu selle suve viimasteks fimotöödeks,













...aeg on vist hakata tasapisi tegelema talvisemate materjalidega, nagu vill ja heie ja
villane lõng. Väike algus tehtud. Mul oli tegelikult päris hea plaan, mis kahjuks ei
õnnestunud. See tähendab, et tegelikult õnnestus küll, aga tulemus sai planeeritu
jaoks liiga väike. Eks näis, mis nendest lilledest edaspidi saab, panen üles aga
siinkohal villaloorist lillede tegemise tööprotsessi enda, kus kasutasin oma fimo-
töödes lemmikuks saanud tehnikat. Savimassi vajutamise asemel siis nõelviltimine.

Kõigepealt laotasin erinevat värvi loori kihiti, vahele veidi valgeid ja musti triipe.


Keerasin tihedalt rulli, natuke nõelaga aidates,


...siis ümber erinevat värvi rohelist, ikka nõelaga torkides tugevamalt kinnitada.


Seejärel torkisin rulli parajalt tihkeks, ning edasi tuli siis fimolt laenatud võte.
Pikuti vaod sisse. Rulli otsast on näha, kuidas kujunema hakkab lilleõis.


Kogu töö võibki ära teha nõelviltimisega, mina tegin veel märgviltimist ka,
et tulemus oleks ikka üks tugev vilt. Lasin rullil ära kuivada, otsisin sobiva noa
(päris sobivat kahjuks ei leidnudki) ja kukkusin nüsima.


Sellised õied siis. Ehk tuleb mingi uus hea mõte, kuidas neid kasutada.
Aga muidu lahedad ju.
Ciao.

Vot selline suvi mulle meeldib. No hea küll, käsitööks jääb veidi vähe aega ja, OK, päeval on
vahest veidi palav, aga ööd, mis võrratu tunne on olla keset ööd õues...soe ja tirtsude sirinat
täis. Ja varahommikud, paljajalu kastemärjal rohul. Ainus miinus on tsipa kimbutav
päikeseallergia.
Ja palju vett on viimasest blogimisest merre voolanud. Ja palju toredat juhtunud. Piinlik
tunnistada, aga oma 18ne pärnumaal elatud aasta jooksul sai esimest korda ära käia Pärnu
muulil. Päris lõppu kahjuks ei jõudnud. Nii 1/5 jäi puudu. Liig ohtlikuks muutus see teekond.
Polnud lihtsalt mõtet riskida murtud või väljaväänatud luudega.



Seentega ka see aasta lausa müstika.Alustades sellega, et sai esmakordselt tutvust tehtud
sapipuravikuga, mis kogu suuuuure puravikusaagi ära nullis, jätkates tütre lillepotis kasvama
hakanud kummaliste seentega



ja lõpetades mu oma koduhoovis aina suurust võtva murumunaga. Ega ma eriti teda enam
mõõdulindiga torkida ei julge, aga suurusest annab aimu kõrvalolev välgumihkel.
Löbimõõt ületab hetkel juba 40 cm



Ja nüüd see kõige peamine, minu Eunny Jang´i stoola. Valmis. Enam jupp aega ei taha
vardaid näha. Või tegelikult küll pitsilisi koekirju. No tahaks käsitööd tehes perega ka
suhelda, mitte silmi lugeda. Aga, ...õpetus siis SIIN
Lõng Yarn Art angora de luxe, kulus umbes poolteist tokki ( 520 m tokis), vardad 3,5
Salli mõõdud 75 x1,50




Ja hea superkuduja, ära püüagi viia kokku minu salli äärepitsi ja õpetust. Sest vaatamata
Anne476 õpetusele ma sellele eriti pihta ei saanud ja kohe külgekudumise asemel
heegeldasin äärepitsi salli külge. Ja veidi omaloomingut tegin ka. Juhtub.

Ciao-ciao!

Kodukandipäevade müügist kõigepealt. Hästi läks. Minu puhul on see paras eneseületus
niimoodi ise otse oma töid pakkuda, aga nüüd julgen teinegi kord minna. Nii umbes 1/4
kaasasolevast sai müüdud. Rohkem poleks julgend lootagi. Mõned tütre tehtud pildid ka.





Ja pilt blogisse ka oma ehtevõistlusel osalenud tööst.



Ciao!